Selle matkamise virrvarris oleks peaaegu ununenud, et meie Gessul oli vahepeal kukkunud 300 000 kilomeetrit.
Rubriigiarhiiv: Tehniline
Kui pidu sai läbi ja elu läks huvitavaks
Ärgates pärast üht suhteliselt külma ööd, teadsime kaardi järgi, et asfaldini on jäänud paarsada kilomeetrit. Vahelduseks tundus see perspektiiv üsna ahvatlev, ja nii me pärast kohvi ja võileibu selle suunas teele asusime.
Diagnoos
Kuna oli oht, et Suzuki pärast pikemat (näiteks üleöö) seismist enam ei käivitu, siis otsustasime ilma pikemate vahepeatusteta sõita Kasahstani endisesse pealinna, milleks on Almatõ – endise nimega Alma-Ata.
Allamäge
Õnneks ei saanud mäed Tadžikistaniga läbi, vaid neid jagus ka Kõrgõzstani – seal asuvad Tjan-Šani mäed. Nii kõrged need seal muidugi ei olnud, aga siiski pakkusid nad rohkelt silmailu ja sõidumõnu.
Täitunud unistus
Kodus veidi oldud, puhatud ja mõtteid seeditud – on aeg otsad kokku tõmmata.
Viimane rull mustvalget filmi
Tagasi kodumaal olek pole millegipärast üldse nagu arvasime, et ta olema saab. Mõte, et saab üks nädal aeg lakke vaadata, pole reaalsuseks saanud, sest kogu aeg on midagi teha – kas lihtsalt vaja või ise tahad. Igasugu pisiasjad, kogu oma ribadeks kulunud ja räpase kraami pesemine, pakkimine, meedia raudne haare…
Liivakastimängud
Kui juba Sahara kandis olime, käisime ära Erg Chebbis, mis on tuntud kõrgete liivaluidete poolest. Liivakõrb on ikka midagi erilist, ning kõrged liivaluited muudavad selle veel erilisemaks – kuidas loojuv ja tõusev päike joonistab välja nende kurvilised jooned ning tekstuuri, kuidas valguse muutudes muutub ka nende värvitoon, külmast hallikasvalgest soojaks kollaseks ning seejärel hõõguvaks roosaks…
Pommi valmistamine
Nouakchotti jõudes ootas meid ees ei miski muu, kui järjekordne tsikli lahtivõtmine, et teha selgeks, kust küll nii palju õli võib tulla.
Järjekordne pealinn
Kui nüüd mõtlema hakata, siis oleme Aafrikas üht- või teistpidi kokku puutunud iga külastatud riigi pealinnaga, välja arvatud Maseruga (Lesotho). Vaatamata sellele, et neis huugavates sipelgapesades pole pea kunagi suurt huviväärset, ning hea meelega sõidaks igast viimasest kui ühest suure kaarega mööda, on reaalselt ainult läbisõiduga õnnestunud piirduda vaid Dodoma (Tansaania) ja Maputo (Mosambiik) puhul. Kõigis ülejäänutes oleme veetnud vähemalt ühe öö, enamasti rohkem veel – meenutagem kasvõi pooleteise kuu pikkust boksipeatust Nairobis (Kenya), või siis nädalaid, mis on kulunud viisade ootamisele Djibouti Citys (Djibouti), Lilongwes (Malawi) või Brazzaville’is (Kongo).
Teadaanded Nairobberyst
Nairobit tuntakse ka Nairobbery nime all, sest igavesti kuritegelik linn pidavat olema – nii mõnigi rändur on siin bussiga sõites suuremast või väiksemast rahapatakast ilma jäänud, ja noh, kogu aeg juhtub midagi. Seepärast ei ole ka olnud erilist isu eriti ringi vaadata (ega ausalt öeldes siin neid vaatamisväärsusi eriti polegi), mis sest et ajaga midagi tarka teha pole.
Loe edasi Teadaanded Nairobberyst