Dar es Salaamis olime täpselt nii vähe kui võimalik, kuid nii kaua kui vajalik, ehk kuni saime kätte Malawi viisad.
Rubriigiarhiiv: Aafrika
Zanzibar (II osa)
Kuna Gessu jäi meid mandrile tagasi ootama, aga Zanzibarile oli ju ometi vaja ring peale teha, siis rentisime tiirutamiseks väikese Honda XR 250R-i.
Zanzibar (I osa)
Kui me tsikli Dar es Salaami eestlaste juurde nukralt maha jätsime ning ise meid Zanzibarile viivale katamaraanile astusime, tervitas meeskond meid pretensioonika hüüdlausega “Welcome to Paradise!”. Tõtt-öelda olin juba ammu otsustanud, et pean Zanzibaril ära käima, ja nüüd oli see kauaaegne unistus tõeks saamas.
Oodates, otsides
Nii kui Ugandasse jõudsime, andsime sisse online-taotlused viisade saamiseks Rwandasse. Kuna Uganda on küllaltki väike riik (vähemalt Aafrika mastaabis) ja kuna viisataotluse läbivaatamine ning (reeglina positiivse) vastuse saamine pidi aega võtma kolm päeva, siis võtsime aga suuna piiri äärde, et kohe, kui kinnitus käes, Rwandasse siseneda.
Kiire-kiire
Teadaanded Nairobberyst
Nairobit tuntakse ka Nairobbery nime all, sest igavesti kuritegelik linn pidavat olema – nii mõnigi rändur on siin bussiga sõites suuremast või väiksemast rahapatakast ilma jäänud, ja noh, kogu aeg juhtub midagi. Seepärast ei ole ka olnud erilist isu eriti ringi vaadata (ega ausalt öeldes siin neid vaatamisväärsusi eriti polegi), mis sest et ajaga midagi tarka teha pole.
Loe edasi Teadaanded Nairobberyst
Helistage nädala pärast uuesti
Imelik mõelda, et oleme Nairobis olnud juba kuu aega. Nii kui ühel varahommikul siia overlanderite kämpingusse saabusime, pole me liikuma pääsenud. Tõsi küll, on olemas hulga viletsamaid kohti, kus tehniliste tõrgete tekitatud aega parajaks teha – siin on lausa tasuta wifi (kui on elekter), puhtad dushiruumid (mis sest, et neid on nii vähe ja rahvast nii palju, et hommikuti tuleb seista sabas) ning köögi kasutamise võimalus (pliit, külmkapp ning potid-pannid). Kuid ammu on käes aeg, kus piiramatu internet ei too enam sädet silmisse, kus kõikvõimalik pesu on korduvalt pestud ning kus võimalus hommikusöögiks mune peekoniga praadida ja kõrvale musta leiba(!) haugata tundub absoluutselt ebahuvitav. Oleks nagu aeg edasi liikuda, aga…
Etioopia videos
Lõigukesi Djiboutist ja Etioopiast.
1/2
Kuna meie varasemad kogemused kohalike “amordispetsialistidega” ei ole olnud just roosilised (isegi kui tegemist on olnud väidetavalt parimate tegijatega Argentinas või valmistaja ametlike esindajatega Colombias), otsustasime seekord minna kindla peale välja ning saata amordi ülevaatamiseks ning putitamiseks valmistajale. Niipalju oleme tänaseks targemad, et asja usaldamine asjatundjate kätte on lõppkokkuvõttes odavam kui käkerdatud amordiga kuskil jälle tee peale jäämine.
Uskumatu (III osa)
Loiyangalani on selles mõttes üks igavesti lahe koht, et seal elab tervelt neli eri hõimu – turkanad, samburud, rendilled ja el-molod, moodustades värvikireva kompoti. Tegime enne tee jätkamist külapeal hommikuse jalutuskäigu, et kõiki neid värve ja ehteid jäädvustada – vaevalt, et kusagil enam palju vingemaks saab minna.
