Ei jõudnudki väga pikalt põhja suunas uhada – tee, mis peaks Austraaliale ringi peale tegema ning mis läheb läbi kõigist suurtest linnadest, osutus olema sama liiklustihe kui Tallinn-Tartu maantee esimesed mõnikümmend kilomeetrit reedeti pärast tööpäeva lõppu. Pole vist vaja põhjalikumalt seletadagi, miks sedasorti sõitmine eriti rõõmu ei paku. Pealegi selgus üsna varsti, et tee, mis teoreetiliselt võiks pakkuda kenasid vaateid Vaiksele ookeanile, on ehitatud rannast siiski nii piisavalt kaugele, et vaadetest võib vaid unistada – enamasti jääb peatee ja ookeani vahele paarkümmend kilomeetrit ning pärast ookeani äranägemist tuleb tuldud teed tagasi minna, sest mingeid rannaäärseid teid pole. Ja üleüldse näivad kõik rannaäärsed paigad olevat ehitatud kuurortideks, kus patseerivad ainult turistid, rikkad ja ilusad, mistõttu neist vähestest kohtadest, mida meie Lonely Planet taevani kiidab ning millesse sattusime, tulime kiiremas korras tulema. Ei ole ikka meie teema.
Teeleasumine
Üleeile oli siis lõpuks see päev, kui oma asjad pakkisime ning Dorothyle ja Raulile head aega ütlesime.
Kallis tsikkel… käes!
Reede hommikul valdas mind üpriski ärev tunne – lõunaks oli meil kokku lepitud kohtumine nii tolli- kui karantiiniametnikuga meie saadetise ülevaatamiseks sadamas. Põhjust ärevuse tundmiseks oli ka – sest nii mõnigi meie eelkäijatest oli pidanud oma sõiduki importimiseks Austraaliasse välja käima koletuid summasid. Mitte seepärast, et siin oldaks väga korrumpeerunud, vaid seepärast, et iga liigutus maksab.
See, et meretransporti kasutades tuleb kauba kohalejõudmisel tasuda sihtkohamakse umbes samas suures summas kui saatmise enda maksumus, oli meile juba enne teada, nii et see ei tulnud meile üllatusena. Teatavasti on merendus eksisteerinud sajandeid, ning selle aja jooksul on suudetud süsteem nii keeruliseks ajada, et lõpuks ei saa enam keegi aru, mille eest ja kellele ta maksab. Pääsu sellest loomulikult pole, sest kauba saaja on üldiselt huvitatud kauba kättesaamisest. Ja võimalikult kiiresti.
Sydney
Teisipäeval saabusime Sydney’sse, ning sellega võib loodetavasti alanuks lugeda uue etapi meie avastusretkel. Kasutan sõna “loodetavasti” seepärast, et tsikkel seisab veel laos ning täna on meil ees närvesöövad tunnid tolli- ja karantiiniametnikega. Tolli niiväga ei pelgagi, sest midagi keelatut me enda teada ei impordi. Küll aga põhjustab parajat ärevust (loe: sundmõtteid ja magamata öid) ees ootav karantiinikontroll. Austraalia on karantiiniseaduste mõistes väga range riik, ning kuuldavasti pidi karantiiniametnikke ärritama iga kivike ja iga surnud kärbes radiaatoris. Ja noh, kui ametnik ei ole rahul, siis on ikka pahasti. Pesime tsiklit korralikult (ja ütleks, et ta on puhas, ehkki tegemist on vana rattaga, mis lihtsalt näeb kole välja), aga ega see teadmine väga ei rahusta, sest enne meid on nii mõnigi reisisell pidanud karantiinitegelaste poolt välja kirjutatud puhastustööde eest välja käima sadu ja sadu dollareid.
Eks näis, mis tänane päev toob. Kui karantiiniametnikele miski ikka väga ei meeldi, võivad nad keelata tsikli importimise Austraaliasse. Loodame siiski, et seda ei juhtu.
Mis tunne oli…
… Eestis olla? Avastasime taas, et kodumaa on kaunis. Suvelõpuilm meid just ülemäära palju ei hellitanud, kuid mis sellest. Oli huvitav vaadata Eestit turisti pilguga ja mõelda, mis mulje see välismaalastele jätab. Kindlasti mitte igava. Ühed meeldejäävamad pildikesed jäid mälusoppi Balti jaama turumammidest, Oleviste kiriku võimsa torni taha loojuvast päikesest, lõhnavatest männimetsadest…
Ühel Teljel muusikasaade Brasiiliast (teine osa)
Muusikaretke teist osa Brasiiliasse saab kuulata siit:
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/YHELTELJEL-Brasiilia-II.mp3]Kui internetiühendus välja ei vea, siis faili saab alla tõmmata siit (hiire paremklikk ja “Save As…”).
Kokkuvõtteks Ameerikatest
Mida lähemale meie ekspeditsiooni uue etapi, st idapoolkera algus nihkub, seda harvemini põikavad mõtted tagasi, sellele mis on olnud, ning seda tihedamini leiame end mängimas mõtetega sellest, mis meid ees ootab. Enne, kui ees ootavate riikidega seotud ootused ja muremõtted meid täiesti endasse haaravad, on praegu, nädal enne seikluse jätku, vast hea aeg möödunule heita veel üks pilk. Selline kokkuvõtlik – mitte liialt pikk ega põhjalikult analüüsiv – asjadele, mis on köitnud, ning mõtetele, mis on tekkinud.
Põhja-Ameerika pildid
Valminud on ka Põhja-Ameerika piltide galerii, millega saab tutvuda siin.
Kesk-Ameerika pildid
Aega võttis, aga asja sai! Kesk-Ameerikas viibisime maikuus, ja nüüd on asjalood lõpuks niikaugel, et oleme üles saanud Kesk-Ameerika (sh Mehhiko) analoogpiltide galerii, mis asub siin.
Kurvastusega peame nentima, et filmirullide saatmisega USA-st on hävinenud kahe ja poole filmirulli jagu magusat kraami California poolsaarest – ilmutusse viies selgus, et kellegi ilmatuma rumal/lohakas/kuri käsi on need rullid valguse käes lihtsalt lahti rullinud ning minu mitme päeva tööst on alles jäänud vaid valged kaadrid. Oli see posti- või tollitöötaja, kes seda enam teab, kuid kripeldama jääb see vist küll igavesti.
Lähitulevikus saavad üles ka Põhja-Ameerika pildid.
Ühel Teljel muusikasaade Brasiiliast
Muusikasõbrad nagu me oleme, seadsime kümme kuud tagasi Brasiilias olles sammud üsna pea kasutatud vinüülplaatide poodi. Kohalike sõprade abiga leidsime ka need õiged poed, kus ka hinnad väga mõistlikud, mistõttu varsti oli meil koos postipakitäis Brasiilia vinüüle, mis Eestisse said läkitatud. Neist olemegi kokku pannud ühe Brasiilia muusika teemalise “raadiosaate”, mida saab kuulata siin:
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/YHELTELJEL-Brasiilia.mp3]Halvema internetiühenduse korral ei pruugi saadet “välja vedada”, s.t. hakkab hakkima ja katkendlikult mängima. Sellisel juhul tuleks saade lihtsalt mp3-failina alla laadida siit (hiire parema nupuga klikkida “Save As”) ja seejärel esitada arvutis või mp3-mängijas.
Seekordne saade siis 100% vinüülplaatidelt. Loodetavasti valmib kunagi ka hispaaniakeelse Ladina-Ameerika (Brasiilia on teatavasti ju ainuke portugalikeelne riik Ladina-Ameerikas) muusikale pühendatud saade, sest suur hunnik vinüülplaate on veel Eestisse tulekut ootamas Colombias meie heade sõprade juures.