Mis tunne oli…

… Eestis olla? Avastasime taas, et kodumaa on kaunis. Suvelõpuilm meid just ülemäära palju ei hellitanud, kuid mis sellest. Oli huvitav vaadata Eestit turisti pilguga ja mõelda, mis mulje see välismaalastele jätab. Kindlasti mitte igava. Ühed meeldejäävamad pildikesed jäid mälusoppi Balti jaama turumammidest, Oleviste kiriku võimsa torni taha loojuvast päikesest, lõhnavatest männimetsadest…

Asjategemiste kõrvalt sai tehtud tiir isa vastostetud R-iga (kuna ise põen tsiklihullust küllatki ägedalt, on see ilmselgelt nakatanud ka teisi…):

Hea, et veel ilusaid kruusateid on - neid lausa valguse kiirusel asfalteeritakse...

… ning proovisin ära ka venna tsikli Aprilia:

Isaga tiirul

Ja kuna augustikuu pakkus korralikult vihma, siis oleks patt olnud mitte seeni korjama minna:

Kariina seenel

Ema, Kariina ja isa seenemetsas:

Seenel

Oleme Austraalias ja ees ootab palju paberimajandust.

6 thoughts on “Mis tunne oli…”

  1. Pipi Pikksukk ütles kuidagi nii, et Austraalias kõnnivad inimesed pea peal. Igal juhul ootan huviga reisimuljeid, sest tean sellest maast palju. Mõned lähedalt sugulased on seal. Toredat reisi jätku!

  2. Lõpuks ometi!Läheb lahti! Ei jõua juba ära oodata Teie uusi seiklusi! Soovin edu Teie pikal reisil ja ootan huviga põnevaid postitusi ja lahedaid fotosid! 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga