Sildiarhiiv: teeolud

Ruta 40 ja jõudmine Raúli juurde

Torres del Paine rahvuspark ning Perito Moreno nimeline liustik nähtud, otsustasime teel põhja suunas teha peateelt veel üks kõrvalepõige – et ära näha kuulus Fitz Roy mägi. Selleks pöörasime taas läände, teele El Chaltén’i suunas. Ees ootas meid kõige hullem torm, mida kunagi näinud oleme. Mida rohkem lääne suunas, seda süngemaks muutus taevas ning seda rohkem hakkas vihma sadama. Muidu niigi tugev külgtuul muutus aina pöörasemaks, nii et kohati oli tõsiseid raskusi õigel sõidurajal püsimisega. Loe edasi Ruta 40 ja jõudmine Raúli juurde

Teel põhja suunas

Kui juba Ushuaias olime, oleks olnud patt jätta minemata Tierra del Fuego rahvusparki, kus asub turistide poolt üleekspluateeritud “tee lõpp”. Kohustuslik klõps tehtud, saime mahti natuke ka pargis endas ringi vaadata. Kuigi maailma lõpust oleks oodanud ehk rohkem suurejoonelisust ja draamat, võlus koht meid hoopis vaikse iluga – küllalt madalad, ent ometi väärikad puud, varjulised metsasalud, väikesed ojad. Ei ühtegi lumist mäetippu ega jääliustikku. Tuul oli siiski päris karge ning väljas söögi tegemine võttis sõrmed päris kangeks. Telgis ööbides võisime aeg-ajalt kuulda möödakappavate hobuste kapjade all maad müdisemas.

Loe edasi Teel põhja suunas

Patagoonia ja Valdési poolsaar

Pärast seda, kui Dakari jälgimisest oli isu täis saanud, võtsime suuna UNESCO nimekirja kuuluvale Valdési poolsaarele. Maastik on seal suuremas osas kohutavalt üksluine – tasane, ning nii kaugele kui nägema ulatub, pole muud kui puusakõrgused põõsad ning liiva üles keerutav tuul. Õnneks kohtasime aeg-ajalt üle tee tõttamas mõnd guanaakot ning nandusid (või vähemalt nandu moodi linde). Poolsaare võlu peitub siiski rannaääres, kus on juba huvitavamad pinnavormid ning kus võib pesitsemas kohata hülgeid, merilõvisid ja pingviine. Kevadeti tulevad ranna äärde paarituma ka vaalad, kes meil seekord enesestmõistetavalt nägemata jäid, kuna suvi käes.

Loe edasi Patagoonia ja Valdési poolsaar

Juubilar

Seekord väike sündmus meie GSi jaoks:

Tean sama ratta omanikku, kellel ligi 700 000 km sõidetud ilma kap-remondita, nii et meie “väikest” numbrit vaadates peaks siis mootor nüüd olema korralikult sisse sõidetud ja oma tervise parimates aastates 😉

 

Peale Wilbersi “valu tagumikus” amordi probleemi pole muud esinenud. Kümme aastat vana originaalamort jäi tervena koju, kui ratas oli sõitnud üle 80 000 km ja Wilbersi kasuks otsustasime ennekõike väsinud ning nõrga vedru pärast, nii et amorti ei oleks ka saanud süüdistada, kui originaal oleks alla jäänud.

 

Teisisõnu on pill ennast kogu selle lõhkumise ja piinamise all siinsetes väga halbades tee- ja kliimaoludes väga eeskujulikult üleval pidanud. Eks näis, mis edasine toob.

Lausvihmas Uruguai poole

Kes oleks arvanud, et napp nädal pärast Salvadori kõrvetavat päikest satume taas märgadesse, kõledatesse tingimustesse, kuid nii see on. Viimased kaks sõidupäeva on möödunud tihedas vihmasajus Uruguai poole liikudes – nähtavus on olnud väga halb (seda enam, et siinsetel autojuhtidel ei ole kombeks tuledega sõita) ning teed sadade kilomeetrite vältel remondis või niisama auklikud. Pikapeale on suur vesi hakanud ka (spetsiaalsest vihma-) sõiduvarustusest läbi imbuma – kui eile teeäärses söögikohas lõunapausiks peatusime, loksus meil mõlemal saabastes vesi, tagumikud olid märjad, samuti käed ja pead, Margusel oli vesi ka krae vahelt sisse tunginud, nii et võib öelda, et olime ikka täitsa märjad. Söögikoht oli iseteeninduslik, mis tähendab, et igaüks võib endale laduda marmiidist seda, mida hing ihkab. Haaran siis mina lusika ja sealsamas lasen sellel tagasi kukkuda.
Minu järel olevad mammid omavahel: “Ei tea mis nüüd juhtus?”
Mina: “Eeeellllllekter!”. Marmiit on voolu all.
Mammid omavahel: “Nojah, vaata, ta vaeseke on ju läbimärg.”
Üks mammidest mulle: “Ma aitan sind, näita, mida sa süüa tahad”.

Mammid aitavad mul taldriku täis laduda. Nii me siis söönuks saime, et edasi vihma trotsida. Eilseks õhtupoolikuks pöörasime ookeani äärest sisemaa poole, ning oh imet! päike tuli välja. Ootame ärevusega tänaseid arenguid ilma osas, ja loodame olla õhtuks Uruguais.

GPS-i ambitsioonid ja tilkuv hotell

Tee Salvadorist lõuna suunas viis meid läbi Ida-Brasiilia vaesemate piirkondade – ilmselgelt olid näha erinevused võrreldes jõukama kaevanduspiirkonna Minas Gerais’iga – ei olnud seda kuulsat koloniaalarhitektuuri, vaid haigutavate akendega telliskivikastid, jätkuvalt domineerimas must nahavärv. Et rannikuäärne on madalam ja niiskem, oli sõit päris väsitav – valitses paras saun. Seda suurem oli meie heameel GPS-i juhatusel “peateelt” väiksemale, mägisemal alal kulgevale teele pöörata – kohe hakkas mõnusam.

Mõned telgist lindistatud helifoonid kusagil Santa Teresa kandis (Espyrito Santo osariik) mägede vahel:

Õhtu:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Santa_Teresa_telk_6htu.mp3]

Öö:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Santa_Teresa_telk_oo.mp3]

Hommik (vihm):

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Santa_Teresa_telk_hommik.mp3]

Olime lasknud GPS-il endale joonistada optimaalse tee tagasi Paraty’sse (et enne pikka sõitu Brasiiliast välja pisut lõõgastuda – nimelt sattusime eelmisel korral siin suurepärasesse külalistemajja, Pousada Guaraná‘sse – soovitame soojalt, see on superluks), kuid seda me ei teadnud, et  GPS-il on suured ambitsioonid. Mingil hetkel avastasime end tõelisest mudamülkast – tagasi ei söandanud minna, liiga pikk maa oli juba tuldud, ja nii me läbi sopa veeresime – õnneks vaid kümmekond kilomeetrit, aga ütleme nii, et adrenaliini jagus. Ja tundsime puudust oma headest Heidenau rehvidest – all on Michelin Anakee puhta asfaldi suunitlusega rehv, mis mudas on nullilähedase haardega.

Loe edasi GPS-i ambitsioonid ja tilkuv hotell

Amort on surnud, elagu amort!

Riost (kolme suurimat ostukeskust läbi kammides) digifotokaamerat me siiski ei leidnud – oli üht-teist valikut küll, ent seda, mida soovisime, ei olnud – Margus vajab ju intervalomeetrit, mida vaid väga piiratud digiseebikarpidele juurde programmeerida saab (peab kaamera OP-süsteemi murdma). Mõningaid (suhteliselt kehva kvaliteediga) pilte teeb meil ka videokaamera, nii et otsustasime, et “augutäiteks” võib videokaameraga klõpsida, kuni selle õige leiame.

Rio de Janeirost lahkudes võtsime suuna põhja poole, et ära näha Lõuna-Ameerika musta kultuuri üks pealinnu, Salvador. Loe edasi Amort on surnud, elagu amort!

Sõit Ilhabela džunglis

Siin Paraty’s 250 km Rio de Janeirost on suht hea netiühendusega pousada (meie mõistes külalistemaja). Kasutasime juhust üles panna video oma sõidust Ilhabela saarel, kus tegime saare keskelt läbi 4×4 raja. Loomulikult sõitsime kogu tee läbi kahekesi – raskemad osad mõlemad püsti olles – see on meie ise välja arendatud sõidutehnika ja toimib päris hästi, ka järsematel tõusudel ja langustel. Kahjuks polnud kedagi, kes meid korraga sõitmas filmiks. Päris saare teise otsa ei jõudnud, sest öösel oli sadanud, ja saare teine pool oli väga mudane (selline paks ja hästi kleepuv) ja väga järsk, alla oleks saanud, küll aga tagasi üles oleks üle 400 kg kaaluva rattaga, mille tagarehv küllaltki kulunud, olnud küsitav :). Korra sai korralikult ka külg maha pandud, üks kohver sai väikse mõlgi. Ilhabelal on säilinud hästi atlantiline vihmamets, ja seal oli tõesi super. Ühesõnaga palju muda ja higi, aga vaated olid vaeva väärt:

PS: YouTube’i kvaliteet pole just kõige parem. Kes veidi paremat kvaliteeti tahab, minge topeltklikiga sellelt videolt YouTube’i otselehele ja sealt videoakna alt valige võimalus “watch in high quality”.

Vesiratturid Argentina moodi ja korrumpeerunud Argentina ment

Kaks päeva on suht kõva sõitmine olnud. Eile üle 700 km, täna veidi alla 600 km – ilmselt suur tsiklieufooria – nüüd sai lõpuks ju sõita 🙂

Umbes 200 km Buenos Airesest eemal peatas meid esmakordselt politsei, kes üritas meile kohe selgeks teha, et oleme kiirust ületanud. Et talle olla seda raadio teel öeldud. Ja et trahv on nii umbes 300 USD. Siiski oli selge, et meie kiirusega oli kõik korras, aga kuidas sa ikka vaidled, kui sina ei räägi hispaania keelt ja kui politsenik ei räägi inglise keelt… Loe edasi Vesiratturid Argentina moodi ja korrumpeerunud Argentina ment