Sildiarhiiv: helimaastikud

Lõuna-Ameerika

Ühel Teljel muusikasaade Brasiiliast

9 kommentaari

Margus plaadimängijaga

Muusikasõbrad nagu me oleme, seadsime kümme kuud tagasi Brasiilias olles sammud üsna pea kasutatud vinüülplaatide poodi. Kohalike sõprade abiga leidsime ka need õiged poed, kus ka hinnad väga mõistlikud, mistõttu varsti oli meil koos postipakitäis Brasiilia vinüüle, mis Eestisse said läkitatud. Neist olemegi kokku pannud ühe Brasiilia muusika teemalise “raadiosaate”, mida saab kuulata siin:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/YHELTELJEL-Brasiilia.mp3]

Halvema internetiühenduse korral ei pruugi saadet “välja vedada”, s.t. hakkab hakkima ja katkendlikult mängima. Sellisel juhul tuleks saade lihtsalt mp3-failina alla laadida siit (hiire parema nupuga klikkida “Save As”) ja seejärel esitada arvutis või mp3-mängijas.

Seekordne saade siis 100% vinüülplaatidelt. Loodetavasti valmib kunagi ka hispaaniakeelse Ladina-Ameerika (Brasiilia on teatavasti ju ainuke portugalikeelne riik Ladina-Ameerikas) muusikale pühendatud saade, sest suur hunnik vinüülplaate on veel Eestisse tulekut ootamas Colombias meie heade sõprade juures.

Loe edasi Ühel Teljel muusikasaade Brasiiliast →

Põhja-Ameerika

Montréali džässilummuses

Lisa kommentaar

Cuba Soy - kuumad kuuba rütmid kuumadelt naistelt Montréali džassfestivalil

Meie esimeseks peatuseks Kanadas sai Montréal, Kanada üks suurimaid linnasid. Plaani (niipalju kui me üldse mingeid konkreetseid plaane teeme) sai see võetud veel siis, kui asusime veel Milwaukee lähistel, kuhu oli postiga saabunud meie tellitud Lonely Planet Canada. Varsti, kui olime jõudnud oma uue reisijuhiga esmakordselt tutvuda, saime teada, et Montréalis toimub igal aastal juuli alguses rahvusvaheline džässifestival, kuhu kohe tekkis isu ka minna, sest elavast muusikast olime jõudnud juba mõnda aega tagasi puudust tundma hakata.

Loe edasi Montréali džässilummuses →

Põhja-Ameerika

Kohalik “brigaad”

Lisa kommentaar

Mõni mees saabus kokkutulekule sellise küljekohvriga

Üheks põhjuseks, miks nii kauaks New Yorki pidama jäime, olid sealsed inimesed. Nagu paljud ülalolevast pildist aru saavad, käib tsikliteema juurde kohustuslikus korras õlu, aga mitte sellepärast ei pannud ma seda pilti esimeseks. Tähelepanelikumad panevad ilmselt tähele, et pildil on õllepudelid-purgid koos jääga pistetud tsikli alumiiniumkohvrisse. Aga ühesõnaga natuke ka motofoorumi Adventure Rider NYC-meeskonnast…

Loe edasi Kohalik “brigaad” →

Põhja-Ameerika

New York Citys on kõike

6 kommentaari

New York nähtuna kõrgustest (Empire State Building'u otsast)

Mida kauem siin oleme, seda rohkem mulle siin meeldib. New York on lihtsalt nii värviküllane ja nii varieeruv, et siin saab ilma pikema jututagi aru, mida peetakse silmas, kui öeldakse “palju võimalusi”. Tahad värskelt valmistatud pastat – lähed Little Italy linnaossa, tahad midagi aasiapärast, sead sammud China Town’i. Sellest ei maksa üldse rääkidagi, et pidevalt on midagi toimumas – kontserdid, näitused, improviseeritud üritused… See võib tunduda väga enesestmõistetav, kuid ise sain muidu abstraktsena tundunud võimalusterohkusest kui sellisest tõeliselt aru alles siin. Loe edasi New York Citys on kõike →

Põhja-Ameerika

Imeline New York

5 kommentaari

Hullud pilved päikeseloojangus peale tormi

Meie jõudmine New Yorki oli küllaltki irooniline. Kui mõelda meie kavandatud trajektoorile, mis näeb ette meie jõudmist Alaskale, siis New York asub ju meie teelt väga kõrval. Ikka täiesti kõrval. Päevi kestvate sadudega läbi USA igavavõitu keskosa rühkides võisime endid mitmel korral tabada mõttelt, kas New York on ikka asja väärt. Ei teadnud me ju isegi, mida me sealt täpselt otsima läheme, aga ometi oli tahtmine sinna jõuda päris suur.

Loe edasi Imeline New York →

Kesk-Ameerika

Kogemata Mexico Citys

2 kommentaari

Mexico City peatänav

Pärast San Cristóbal de las Casas’t oli plaan sõita Vaikse ookeani rannikuni ja siis mööda rannikut hakata põhja poole liikuma, vältimaks üht suurimatest linnadest maailmas, Mexico Cityt. Enne, kui rannikule jõudsime, pidime läbima mägise rajooni, kus pilved meiega ühel kõrgusel salapäraselt mööda mäekülgi üles-alla liiguvad. Nagu sellistel kõrgustel ikka.

Loe edasi Kogemata Mexico Citys →

Kesk-Ameerika

San Cristóbal de las Casas

1 kommentaar

2100 meetri kõrgusel asuvasse San Cristóbal de las Casase linna plaanisime jääda vaid üheks ööks. Lonely Planetist loetud jutt järjekordsest koloniaalimest ei suutnud meis vaimustust tekitada, pigem olime motiveeritud asjaolust, et üks magamata öö (vt eelmist postitust) vajas kompenseerimist. San Cristóbal näis olevat selline koht, kus saab end korralikult, ilma turvalisuse pärast kartmata välja magada.

Hommikul rutates linnavalitsuse büroosse minnes, et Mehhiko teede kaarti leida, jõudsin aga arusaamisele, et selles linnas on midagi sellist, mida ei ole teistes linnades, mida oleme siiani külastanud. Nii sündis otsus jääda veel üheks ööks.

Loe edasi San Cristóbal de las Casas →

Lõuna-Ameerika

Veel üks koloniaalhõrgutis

6 kommentaari

Quito vanalinna panoraam (1)

Ecuadori keskosa mägikülamaastikest väsinuna maandusime ööl enne Quitosse jõudmist olude (st pimeduse) sunnil teeäärses motellis. Nagu näiteks Brasiiliaski, on Ecuadoris küllaga selliseid majutuskohti, mis rendivad tube välja ka mõne tunni kaupa. Kohe me aru ei saanud, et oleme taolisse kohta sattunud, sest tavaliselt on neil kõrge müür ümber (et keegi juhuslikult möödudes seal parkivat abikaasa numbrimärgiga autot ära ei tunneks), kuid sellel polnud. Kord sattusime Brasiilas, jällegi olude sunnil, ööbima “Motel Miami’sse” – seal oli ikka nagu kord ja kohus, peegel laes, telekast tuli ainult pornot ning sisse sai lülitada neoonvalgust (igal juhul oli seal ööbimine pisut veider elamus!). Siin aga oli tuba nagu tuba ikka, ainult et öökapil oli preservatiiv ja seinal nupp kirjaga “muusika”. Paraku ei tulnud sealt ei meeleolumuusikat, rumbat ega salsat. Aga õnneks oli ka piisavalt vaikne 😉

Loe edasi Veel üks koloniaalhõrgutis →