Mida kauem siin oleme, seda rohkem mulle siin meeldib. New York on lihtsalt nii värviküllane ja nii varieeruv, et siin saab ilma pikema jututagi aru, mida peetakse silmas, kui öeldakse “palju võimalusi”. Tahad värskelt valmistatud pastat – lähed Little Italy linnaossa, tahad midagi aasiapärast, sead sammud China Town’i. Sellest ei maksa üldse rääkidagi, et pidevalt on midagi toimumas – kontserdid, näitused, improviseeritud üritused… See võib tunduda väga enesestmõistetav, kuid ise sain muidu abstraktsena tundunud võimalusterohkusest kui sellisest tõeliselt aru alles siin.
Selles mõttes on New York jätnud mulje kui väga turvaline ja efektiivne sihtkoht – kui ikka on soov saada väga populaarteaduslik sissejuhatus mingisse kultuuri, siis New York City annab selleks ideaalse võimaluse, ilma igasuguste kultuurišokkide ja muu sääraseta – ei pea üldse väljuma oma mugavustsoonist, et saada aimu teiste rahvaste kommetest. Pole lehmasid, kes mööda tänavaid uitaksid või lihakäntsakaid, mis kärbeste rõõmuks välikioski lakke rippuma oleks tõmmatud. Ehk oleme selles mõttes pisut kummalise maitsega, et oskame sellistes piltides näha oma võlu, kuid on ju ka õrnema hingega inimesi, kes hotelli vannitoas sisalikku kohates kohe selle kohta reisibüroole kaebust kirjutama tormavad.
New York on mugav – mida iganes on sul vaja, on siin peaaegu kõik olemas. Ja väga sageli kättesaadav kasvõi öösel. Meile on kohalik kaubandusvõrk tekitanud visiooni äärmuslikust tarbimishullusest. Kohalikud ütlevad aga, et kui USA peaks oma tarbimist piirama, kannatavad selle arvelt Kagu-Aasia tootjamaad – tekib tööpuudus ja nälg ja mis kõik veel. Ometi tuleks Maa ressursside säästmise nimel vähem tarbima. Nõiaring!
Minu jaoks on alati põnev teha tutvust võõra linna ühistranspordisüsteemiga. Siiani ei ole kunagi pidanud pettuma metroos. Võib-olla on asi selles, et mulle kui Eestist tulnud provintsiinimesele on metroo midagi suurlinlikku, isegi glamuurset. Metroo lõhnas (mis on mingil põhjusel igas linnas sama) on midagi kaasakiskuvat. Metroo on hea koht inimeste vaatamiseks.
New York City metroovõrgustik on ilmselt suurim, mida oleme kunagi kasutanud. Kuuldavasti jääb see kasutajate arvult alla vaid Tokyo, Moskva ja Seouli metroole, ning 369 kilomeetril rööbastel on 468 peatust. Ülalolev pilt on Broadway tänaval asuvast jaamast, ja allpool on lindistus samast kohast. Absoluutselt igas nahavärvuses ja rassist esindatud kõndisid läbi nende süsteemide samal ajal, kui afroameeriklane jämmis koridoris oma kitarriga – see on tõeline Manhattan! 🙂
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/NY-metroo-kitarrij2mm.mp3]Eri kultuuridest rääkides ei saa üle ega ümber ka transvestiitidest ega geidest-lesbidest – linnas ringi uidates sattusime kogemata peale NYC Pride festivalile.
Viiendal avenüül toimus pühapäeval korralik tänavamöll, rongkäik kestis tunde:
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/NY-gay-lesbian-fest.mp3]
Vaevalt, et New York City geiparaad teiste maailma linnade samasisulistest paraadidest oluliselt erineb – eksponeeritakse erksavärvilisi suleboasid ja paljast ihu. Kõik teavad, et asjal on ka sügavam sisu ja tähendus, ent mul (igaks juhuks mainin, et mul ei ole homseksuaalide vastu midagi) tekib küsimus, kas selline möll ja sündsuse piiridel mängimine aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele, milleks, nagu ma aru saan, on võrdne kohtlemine ühiskonnas. Samas, ega ma ei oska öelda, milline oleks parem viis tolerantsuse suurendamiseks. Huvitav oleks teada, mida arvavad selliste ürituste poolt loodavast imagost sotsioloogid.
Aga turismi juurde tagasi tulles. Käisime Battery pargist vabadussammast vaatamas ning jalutasime Manhattanil ringi. Allpool mõned pildid ja helid:
Empire State Building’u otsast avanesid vapustavad vaated Mahnattani saarele:
Külastasime ka World Trade Centeri asukohta, mis 9/11 sündmusega maatasa tehti. Tulevikus kerkib sinna uus hoone, ent hetkel haigutab seal seal tühi plats. Siiski käib usin töö kraanadega:
Mul tekkis seda kummalist tühja kohta vaadates küll palju küsimusi.
minge Ellis Islandile ka. see oma omamoodi kultuurishokk:)
Neid ülalt tehtud linna pilte vaadates tuli tunne, nagu vaataks inim-sipelgapesa. Veits hirmutav, samas seal sees olla oleks kindlasti omaette fiiling.
Tere rändurid. Minu jaoks isiklikult on alati NY tundunud kuidagi LIIGA suur ja mulle jäi varasematest postitustest mulje,et ka Teie pole suuremad City-de fännid aga võta näpust! nüüd aga olete Suures Õunas ja postitate sellist teksti mis paneb kõigil suu vett jooksma. Väga super!! Ma olen seda vist juba varem ütelnud ,et teil on üks kvaliteetsemaid reisi veebipesasi mida mina pidevalt jälgin. Kõik pisiasjad on paigas ja heas vormis. Palun jätkake 🙂
Tänan kvaliteetse meelelahutuse eest.
Kariina, sa ütled et endise WTC kohal haigutavat tühjust vaadates tekkis sul hulk küsimusi. Väga suur hulk inimesi on veendunud, et see hoonete kompleks ei hävinud lennukite kontorisse maandumise tagajärjel, vaid oli hoolega planeerit (USA) kodumaine ettevõtmine. Kas hetkeolukord viitab kuidagi neile vastuoludele?
Soojalt soovitaks Hong Kong’i minna. NY võib küll väita et on “City That Never Sleeps” aga võrreldes Hong Kong’iga on ta ikka suht unine koht.
Seal on ka kõik cuisine’d olemas ja erinevalt NY’ist võib seal igas linnaosas igal kellaajal turvaliselt tänaval tolgendada.
Lauriusele: me ei ole hästi kursis erinevate vandenõuteooriatega (ja on täiesti loomulik, et selline sündmus tekitab neid kuhjaga) ning ei oska siinkohal mingit seisukohta võtta, aga välistada seda ei saa. Kuna energiaküsimus on maailmas praegu ülipõletav ning kuna “kurjuse telje” riikides on veel naftat, siis on ju hea öelda, et “aga nemad alustasid”, ning võitlustulle tormata. See, et Iraagi sõja peamiseks põhjuseks on nafta, on ju tegelikult avalik saladus.
Oilboilerile: esialgse plaani järgi me Hong Kongi kahjuks ei satu, sest oma sõiduvahendiga riiki sisenemine on muudetud tohutult keeruliseks – piiril tuleb teha kohalik sõidueksam, et saada kohalik juhiluba, seejärel on sõidukile vaja eraldi vormistada ametlik Hiina numbrimärk. Teine variant on ringi liikuda (üli-)kalli kohaliku eskordiga, kes sind igale poole saadab. Kuigi jah, Hiina on tohutult ahvatlev. Üks provints Mongoolia poolelt on tegelikult Hiinas üsnagi kergelt “sisenetav” oma sõiduvahendiga, aga siis oledki selle provintsiga piiratud ja kogu Hiinast saad vaid ainult lõhna ninna.