Baja California poolsaar on koht, kuhu oleme ammu tahtnud minna. Ega niiväga täpselt ei teagi, miks. Lihtsalt paljude motomatkajate jutu põhjal on jäänud mulje, et sinna PEAB minema.
Teed poolsaarele alustasime praamiga keskööl Topolobampo sadamast. Jõudsime sinna õhtu hakul, nii et enne praami väljumist oli aega pisut ringi vaadata. See on selline küllaltki väike, küla-atmosfääriga koht Mehhiko läänerannikul, kus muuhulgas peatuvad ka naftatankerid. Sealsamas paistis olevat ka naftatöötlemistehas, suur korsten mäe tagant paistmas:
Varahommikul oli praam La Pazis, Baja California lõunaosa pealinnas. Sealt vurasime kohe edasi, poolsaare lõunatipu poole. Meie enda kaart väga detailne pole, sestap võtsime ette Mexico Citys kohatud sõprade poolt antud kaardi. Nende jaoks on suur unistus mootorratastega Bajale jõuda, ent kuidagi pole see tänaseni õnnestunud. Igal juhul andsid nad meile kaasa kaardi, millele on juba mitu aastat tagasi visandatud idee-teekond läbi Baja, mis, nagu seda järgi proovides selgus, on küllaltki ambitsioonikas. See tähendab, et mööda peateid kulgeb trajektoor ainult siis, kui mingeid kõrvalisi teid pole. Tegime selle trajektoori algusosa kaasa:
Rajad olid kohati päris tehnilised – pehme liiv, kruus, siis suured kivid, järsud tõusud, suured lohud-augud järskude nõlvadega Baja mägiteedel. Bokseri GS on üllatavalt võimekas oma hea madala väändemomendi ja vedrustuse süsteemidega, mis sellist laadungit ja kahte inimest “läbi tule ja vee” tassib ilma kõhkluseta. Aga eks mõned “küljed” maha panime ikka:
Mägedest alla tulles loodus muutus ja algasid liivarajad:
Huvi mõttes möödusime ka ühest ameeriklaste seas popist hotellist Hotel California, et ööbimise hinda küsida. Popiks on ta saanud sellepärast, et sealsamas hotellis on väidetavalt kirjutatud samanimeline oma aja hittlugu. Hinnaks oli (mitteüllatav) ca 1000EEK öö, mis jäi loomulikult üle meie piiride.
Rannas ringi jalutades sattusin sellise huvitava isendi peale, millele peaaegu peale astusin – selline hästi tugevate okastega kala – teise suurema kalana seda küll süüa ei tahaks :), aga söödud ta oli – auk kestas sees, ilmselt siis söödud väiksemate poolt:
Kõige paremini ehk annavad Baja ilust aimu panoraamid eri kohtadest:
Vau! Väga lahe! See ookean on nii kutsuv 😀 . Kas te ujumas ka käite või neelab laine liiga tugevasti? Mul tekkis küll kohe tahtmine vette minna.
Lainetus on Vaikse ookeani randades enamasti päris tugev. Tundmatus kohas ei maksa seal vette eriti ronida. Tavaliselt tihedamalt asustatud piirkondade randades on tugev tagasivool märgistatud ja keelatud suplema minna. Me liigume sagedamini aga vähem asustatud kohtades ja loomulikult pole seal seda märgistatud, nii et me proovima ei söanda minna.
Enamasti on need vaiksed lahesopid, kus kõik bueno (vähem tuult ja lainetust) ja saab ennast ookeanivette kasta. 🙂