USA keskosa ei ole põnevate maastike poolest just õnnistatud, nii et peamiseks atraktsiooniks on siin linnad. Mõned päevad tagasi viis tee meid Detroiti. Kuuldavasti ei ole palju inimesi, kes sellesse USA “mõrvapealinnaks” ristitud linna ihkaks minna. Praeguse majanduslanguse kontekstis on USA autotootmismeka kuidagi eriti nukker – kes siis ikka traditsiooniliselt suure kütusekuluga USA sõidukit osta tahab, kui Euroopa ja Jaapan/Korea palju säästlikumaid alternatiive toodavad.
Ehkki paljude jaoks on Detroidis tõmbenumbriks Fordi ja Chrysleri ja muud sarnased muuseumid, läksime meie sinna hoopis teisel põhjusel – Detroidil on mängida oluline roll muusika ajaloos, ning seda peetakse techno sünnilinnaks. Meie eesmärgiks oligi näha seda keskkonda, mis muusikuid inspireeris. Loe edasi Detroit→
Oleme mõneks päevaks mu endise ingliskeeleõpetaja Jeannie juurde peatuma jäänud, kellel ilus majake maakohas, Milwaukee lähistel (USA-s on sõnal “lähistel” muidugi hoopis teine tähendus kui näiteks Eestis – Milwaukee on siit 43 miili ehk pea 70 kilomeetri kaugusel), Michigani järve ääres. Nüüd on olnud aega “pisiasjadele” tähelepanu pöörata.
Mõned päevad tagasi viis tee meid läbi Rocky Mountainsi nime all tuntud piirkonna. Eks igasugu mägesid oleme tänaseks näinud küll ja küll, nii et mingeid erilisi erutusvärinaid sellega seoses eelnevalt ei tekkinud. Seda suurem oli meie üllatus kohale jõudes.
Põikasime sisse Monument Valley‘sse, mis on tuntud selle poolest, et seal kõrguvad keset platood kõrged, järskude külgedega liivakivikünkad, meenutades oma väljanägemiselt ausambaid.
Suur kanjon (ingl.k. Grand Canyon) – kes siis sellest kuulnud poleks. Tegemist on vast USA ühe tuntuima turismimagnetiga, ning meie eilne käik selle servale tõestas, et täiesti põhjendatult. Kanjoni suunas sõites kulgeb tee pikki miile mööda rantšodega ääristatud tasandikku, mis mitte kuidagi ei reeda, mis ootab ees. Ootaks ju mägisemat maastikku, mis kuidagi vaimu ette valmistaks. Aga ei! Põllud lähevad üle männimetsaks ja kohe üldse ei tahaks uskuda, et SIIN võiks asuda midagi niivõrd üüratut.
Oma esimese turismivisiidi USA-s tegime Joshua Tree National Park’i. Oma nime on see saanud lühilehise tääkliilia (ingl.k. Joshua tree) järgi, mida seal ohtrasti kasvab. Üks omamoodi huvitav, täiesti fotogeeniline taim! Loe edasi Joshua Tree rahvuspark→
Terve üleeilne hommik möödus pabistades. Mul läks isegi kõht lahti. Ja kõik sellepärast, et ees oli katse siseneda Ameerika Ühendriikidesse. Mitte, et me oleksime mingid pätid, kes tahavad unistuste maal illegaalselt tööle hakata, kuid kui natuke mõelda, siis põhjuseid, miks keelduda meid sisse laskmast, ei ole vaja kaugelt otsida. Pole meil ju Eestis ei kodu ega töökohta, möödunud aastatel oleme käinud kurjuse telje riikides (õnneks on templid vanades passides). Kindlasti on midagi veel – teatavasti langetab lõpliku otsuse sisenemise kohta piirivalveametnik. Enne piirile jõudmist printisime tõendusmaterjaliks välja hunniku pabereid – konto väljavõtted ja muud säärast.
