Sildiarhiiv: inimesed

Amort on surnud, elagu amort!

Riost (kolme suurimat ostukeskust läbi kammides) digifotokaamerat me siiski ei leidnud – oli üht-teist valikut küll, ent seda, mida soovisime, ei olnud – Margus vajab ju intervalomeetrit, mida vaid väga piiratud digiseebikarpidele juurde programmeerida saab (peab kaamera OP-süsteemi murdma). Mõningaid (suhteliselt kehva kvaliteediga) pilte teeb meil ka videokaamera, nii et otsustasime, et “augutäiteks” võib videokaameraga klõpsida, kuni selle õige leiame.

Rio de Janeirost lahkudes võtsime suuna põhja poole, et ära näha Lõuna-Ameerika musta kultuuri üks pealinnu, Salvador. Loe edasi Amort on surnud, elagu amort!

Fotod tulekul!

Suu ammuli vaatasime täna oma projekti pangakontot… ja oleme sõnatud, sest poleks arvanud, et inimestele see üritus nii palju korda läheb.

Igatahes on fotoka raha sisuliselt koos – 6 850 EEK – oleme just teel Rio de Janeirosse, kust loodame uue aparaadi muretseda.

Täname:

Alar Borkmann, Erdo Ehrbach, Erkki Järvekülg, Hannes Piirsalu, Heldur Suun,  Janek Tabun, Joonas Jakobson, Kalev Järvik, Kalle Kindel, Lauri Rauam, Marek Lahe, Peeter Londo, Raido Tammik, Rait Kuuse, Reimo Särg, Reino Altrov, Tarmo Riiberg, Tõnis Vanaselja, Urmas Mahla, Vladimir Shor.

Mootorattaklubi Star-Riders Estonia

Mootorrattaklubi Gospel Riders Estonia

Husari OÜ

 

Vihmased tervitused Ilhabela’lt, Brasiiliast, ja suur-suur tänu kõigile, kes aitasid! 

PS: kahju, et tänapäeva tehnika nii kompaktne on, muidu võiks uue kaamera lehmaketiga kaela riputada 😉

Campinases ja mujal

São Paulo osariigis asuv miljonilinn Campinas on päris huvitav. Oleme siin tuttavate Fernando ja Maraisa pool, kes aasta tagasi oma BMW R1150GS-iga Eestis käisid. Nemad olid tollal Euroopa-tuuril, kõigepealt töötasid kaks aastat Inglismaal ja õppisid inglise keelt, ning kui piisav raha koos, ostsid endale mootorratta, seadsid selle matkavalmis ja tegid korraliku 4-kuulise matka. Ega Euroopas vist eriti palju sellise plaaniga brasiillasi ei kohta, aga näed sa – kui tahtejõudu on, saab kõike.

Vot selline vaade on meie magamistoa aknast, otse Campinase kesklinnas:

Samast aknast kostab hommikul kell 8 selline heli:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Campinas_hommik.mp3]

Siin pole turiste, sest siin ei ole klassikalisi vaatamisväärsusi. Siin on kuum! Enamus päevi oleme olnud üle 30 kraadise kuumuse käes, ning niiskustki on suhteiliselt palju. Oleme päevas vähemalt kaks korda duši all käinud (kui nüüd võimalust on! 🙂 ), et soolakiht maha pesta. On see ju troopika!

Loe edasi Campinases ja mujal

São Paulo

Mida loodaksite näha teie maailma üheks suurimaks peetavas linnas? Palju kõrghooneid, palju inimesi, palju autosid? São Paulos on see kõik olemas. Jubedalt tahaks öelda, et selles linnas on midagi enamat, kuid kui päris aus olla, on see 11 miljoni elanikuga linn üpriski ilmetu. See ei ole selline linn, kus turistid käivad, fotokas näpus, ringi, ja ahhetavad imetlusest. Kui siin ongi midagi pildistada, siis pigem seda, kui absurdne see linn on, või kui inetu*. Sedagi ainult juhul, kui üldse söandad fotokat välgutada, sest just siin on nii ilmekalt esile tulnud Brasiilias lokkav vaesus – São Paulos ei ole see mingite konkreetsete linnaosade probleem, vaid vaesus on näha kõikjal. Seda vaatamata sellele, et Sao Paulo on ka üks maailma jõukamaid linnasid – lihtsalt ebavõrdsus on nii suur.

Loe edasi São Paulo

Kaome siit!

Ilm on täna ilus ja miski nagu ei takistaks meil nüüd siit, Buenos Airesest, minema põrutada. Varahommikul juba saatsime teele Miriami, meie toakaaslase, kes on minu arvates ikka kohutavalt kangelaslik, et üksinda suure rattamürakaga tundmatuid teid ja liiklusolusid söandab avastama minna. Lisaks on ta veel suurepärane kokk, nii et nüüd oleme kulinaarses mõttes omapäi.

Nüüd igal juhul sööme hommikust, pakime viimsed asjad ja võtame suuna Brasiiliale! (st mõnda aega on ilmselt eetrivaikus)

Tenemos la moto*

* Tsikkel käes!

Eile oli siis lõpuks see suur päev, kui jälle oma tsikliga kokku saime. Toimus see Buenos Airese lennujaama kaubaterminalis, kus meil ei läinudki lõpuks üldse palju aega (vastupidiselt igasugu hirmujuttudele). Või tähendab, tegelikult kulus ikka suur osa tööpäevast, kuna siis, kui sinna hommikul jõudsime, selgus et enne me ratast kätte ei saa, kui meil on sellele olemas (kohalik) liikluskindlustus. Seda meil loomulikult ei olnud, mistõttu pärast mõningasi telefonikõnesid asjatundlikele inimestele põrutasime taksoga linna tagasi, et kindlustus muretseda. See ei olnud õnneks raske, ning kohe peagi kimasime lennujaama tagasi. Oligi pärastlõuna käes. Selleks ajaks otsustasid terminali asjapulgad lõunale minna. Pidasime siis isegi lõunat, ning seejärel läks trall edasi. Mind suurte komsude tõttu igaks juhuks lattu ei lastud, mistõttu ma pidin väljas ootama (uskuge või mitte, aga valvuriputka raadiost kuulsin Eesti noore lauljatari Meribel Müürsepa kunagist eurolaulu, “Morning Train” või mis ta nüüd oligi). Paari tunni möödudes ilmus Margus välja, ja ma ei suutnud uskuda, et ratas ongi käes. Kulus veel vast tunnike, et ratas korda seada, kompsud kohvritesse suruda, ning lennujaamast minema põrutada – vabadus!!! Loe edasi Tenemos la moto*

Tsiklit oodates

Täna oli meil kuues päev Argentina pealinnas. Kuidagi pikaks on see siinviibimine veninud – tahaks juba tsikli selga ronida ning tundmatusse kihutada… Aga kui me juba kord siin oleme, siis oleme katsunud oma aega mitmekülgselt sisustada. Näiteks üleüleeile käisime Buenos Airese külje all (või äkki isegi selle piiresse) asuval looduskaitsealal Costanera Sur, eile Rivadavia hospidalis ning täna riiklikus kaunite kunstide muuseumis. Vähemasti need on need kohad, mis rohkem meelde jäid.

Loe edasi Tsiklit oodates

Eurotunnelist Inglismaale

7. oktoobri hommikul jätsime Brüsseliga hüvasti ning tee viis meid läbi Eurotunneli Inglismaale. Täpsemalt tähendab see, et sõitsime Prantsusmaal, Calais’s mootorrattaga rongile ning rong viis meid Folkestone’i, Inglismaale. Et valisime sõiduks keskpäevase aja, saime üle väina soodsaima hinnaga – mootorratta pilet maksis 42 EUR (tipptunnil on maksumuseks üle 80 EUR – samas teadjad räägivad, et hinnad on pidevas muutumises). Siinne vasakpoolne liiklus on algul muidugi parajalt segadusse ajav, kiirteel sai lihtsasti hakkama, ent asulates tuli ette nii mõnigi riskantne moment, kuid ajapikku hakkasin sellega harjuma. Leidsime oma hotelli Heathrow’ lennujaama lähistel kobamisi üles. Algul viskasime nalja, et “siit lendab vist lennuk iga kahe minuti tagant üle”, hiljem pidime tunnistama oma eksimust – tegelikult tõuseb Heathrow’ lennuväljal lennukeid iga minut, kui mitte sagedamini. Pole vaja vist mainidagi, et müra on kohutav. 

Loe edasi Eurotunnelist Inglismaale

Vesiratturid Brüsselis

Kaks ööpäeva võõrustasid meid, läbiligunenud vesirattureid (sest Hollandist alates muudkui sadas), Brüsseli all elavad eestlased Mari ja Tiit Tomp lastega. Saime tunda tõelist külalislahkust, ehkki sadasime sisse pea ootamatult. Saime võimaluse külastada Waterlood, mis oli huvitav, ning turismihooajast väljaspool oli seal parajalt “õhku” kõige huvitava uurimiseks. Ülevalt 28 tonni kaaluva metallist lõvi juurest avanes vaade endisele lahinguväljale. Viimasel õhtul toimus kohalike eestlaste osavõtul ka väike meie kohalolekuga seonduv pidu – saime omavahel reisiteemadel sumiseda. Oleme südamest tänulikud Tompide perele, kes tõestasid uuesti, et on äraütlemata hea olla eestlane 🙂

Pulli taltsutus

Paljud on imestanud, kuidas on võimalik, et me juba nii palju mootorrattaga ringi oleme sõitnud, ja mul ei olegi veel A-kategooria lube. Asi pole sugugi selles, et mulle ei meeldi mootorratta seljas istuda, vastupidi – pärast seda, kui vana hea sport-touring ratas Suzuki GSX 600 sai välja vahetatud matkaenduuro BMW R 1100 GS vastu, hakkas peas idanema mõte, et ükspäev võiks isegi selle juhtrauda hoida. See oli muidugi aastaid tagasi…

Loe edasi Pulli taltsutus