Tenemos la moto*

* Tsikkel käes!

Eile oli siis lõpuks see suur päev, kui jälle oma tsikliga kokku saime. Toimus see Buenos Airese lennujaama kaubaterminalis, kus meil ei läinudki lõpuks üldse palju aega (vastupidiselt igasugu hirmujuttudele). Või tähendab, tegelikult kulus ikka suur osa tööpäevast, kuna siis, kui sinna hommikul jõudsime, selgus et enne me ratast kätte ei saa, kui meil on sellele olemas (kohalik) liikluskindlustus. Seda meil loomulikult ei olnud, mistõttu pärast mõningasi telefonikõnesid asjatundlikele inimestele põrutasime taksoga linna tagasi, et kindlustus muretseda. See ei olnud õnneks raske, ning kohe peagi kimasime lennujaama tagasi. Oligi pärastlõuna käes. Selleks ajaks otsustasid terminali asjapulgad lõunale minna. Pidasime siis isegi lõunat, ning seejärel läks trall edasi. Mind suurte komsude tõttu igaks juhuks lattu ei lastud, mistõttu ma pidin väljas ootama (uskuge või mitte, aga valvuriputka raadiost kuulsin Eesti noore lauljatari Meribel Müürsepa kunagist eurolaulu, “Morning Train” või mis ta nüüd oligi). Paari tunni möödudes ilmus Margus välja, ja ma ei suutnud uskuda, et ratas ongi käes. Kulus veel vast tunnike, et ratas korda seada, kompsud kohvritesse suruda, ning lennujaamast minema põrutada – vabadus!!!

Kiirteel tagasi linna trehvasime saksa motomeest Gerhardit (kelle eesmärgiks on vallutada Aconcagua), kellega Margus juba enne laos kohtunud oli, ning suundusime temaga hotelli. Kohapeal selgus muidugi, et tsikli importimise tralli käigus on seesama lõuna ajal tehtud kindlustus kaduma läinud. No tere tali! Ega rahast polegi kahju, mis sellele kulus, sest see oli odav, kuid see tähendab, et oleme jätkuvalt Buenos Aireses kinni, sest kui ilma kindlustuspoliisita politseile vahele jääme, siis… Ühesõnaga, ootame esmaspäeva, et saada kindlustusfirmalt poliisi koopia. Huvitav, kas siis saame lõpuks siit linnast ära?

Hetkel teeme aega parajaks üle-maailma-motomatkajate kohtumispaigaks kujunenud Dakar Motos’is, kohaliku paari motopoes-garaažis. Vähe on vist neid motorändureid, kes Lõuna-Ameerikas reisides siit ühel või teisel põhjusel läbi poleks tulnud (meie kavatseme siia hoiule jätta oma varurehvid, et need meile hiljem mujale järele saadetaks). Praegu on siin näiteks üks itaallanna, Miriam, kes on alustamas oma reisi läbi Ameerikate.

One thought on “Tenemos la moto*”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga