Täna oli meil kuues päev Argentina pealinnas. Kuidagi pikaks on see siinviibimine veninud – tahaks juba tsikli selga ronida ning tundmatusse kihutada… Aga kui me juba kord siin oleme, siis oleme katsunud oma aega mitmekülgselt sisustada. Näiteks üleüleeile käisime Buenos Airese külje all (või äkki isegi selle piiresse) asuval looduskaitsealal Costanera Sur, eile Rivadavia hospidalis ning täna riiklikus kaunite kunstide muuseumis. Vähemasti need on need kohad, mis rohkem meelde jäid.

Costanera Sur on selline huvitav looduskaitseala, et selle linnapoolne piir jääb vast napilt kilomeetri kaugusele Puerto Maderosse, BA uusimasse linnaossa kerkivatest pilvelõhkujatest, teisest küljest piirneb see Rio de la Plata jõega. Kuna me pole Lõuna-Ameerikas veel linnast kaugemale saanud, siis ei oskagi seda looduskaitseala kuidagi kommenteerida – oli sood ja oli palme, kuid ei midagi vapustavat (ehk ka sellepärast, et paljud puud on veel kevadiselt raagus). Miskipärast usun, et Buenos Airesest väljaspool on loodus kuidagi ehedam. Siiski on kaks asja, mis äratavad tähelepanu – esiteks matkarajalt avanev suurepärane vaade linna siluetile, ning teiseks pisikeste Eesti jõgedega harjunud inimest jahmatava panev Rio de la Plata – see on lihtsalt nii lai, et teist kallast pole näha.

Muidu me suured muuseumihuvilised pole, aga kuna praegusel juhul oli meil aega jalaga segada, siis otsustasime ära käia Argentina riiklikus kaunite kunstide muuseumis (Museo Nacional de Bellas Artes, sissepääs tasuta). Jäi mulje, et ligi poole selle kollektsioonist moodustavad Euroopa kunstnike taiesed, see ei ole aga kindlasti mitte etteheide – mul isiklikult oli väga hea meel “kohtuda” Monet’, Dégas’ ja Rodiniga. Argentina kunstist, pean tunnistama, ei tea ma kahjuks midagi, ning ilmselt ei anna üks muuseumikülastus sellest ka ligilähedaselt ammendavat pilti, nii et sellel praegu ei peatuks.

 

Ahjaa, külastuskäik haiglasse… Eiei, peale Marguse nohu ei ole meil viga midagi. Hospidali suunati meid hoopis infopunktist, kui küsisime selle kohta, kus oleks võimalik end vaktsineerida (B-hepatiidi kordussüst). Kindlasti on Buenos Aireses ka kenamaid haiglaid kui Rivadavia hospidal – viimane jättis vähemalt mulle küll natuke pommivarjendiliku mulje, kui mööda süngeid, kehvas seisus koridore vaktsineerimispunkti otsimas käisime (kujutasin vaimusilmas juba ette, kuidas süstlad on üleni metallist, nagu nad kunagi olid). Leidsime selle isegi üles, kuid süsti ikkagi ei tehtud, kuna (nii palju kui ma hispaania keelt mõistan, või siis eriti mitte) alates teatud vanusest vaktsineeritakse inimesi ainult teatud kuupäevadel (riiklikud vaktsineerimispäevad vms). Siiski saime niipalju infot, et vaktsineerida saab apteegis. No jabur küll, aga kui olime mõned apteegid läbi käinud, leidsimegi sellise, kus meile süst ära tehti. Vaktsiin oli sama, mida Eestiski kasutatakse, kuid pisut odavam (kahe peale kokku 161,50 ARS). Milline kergendus! Järgmine aasta peame selle ristirännaku uuesti ette võtma, ei teagi veel, millises riigis, sest mingi vaktsiin vajas samuti kordust…

 

Kindlasti tahaks mõni küsida, aga ei ole julgenud, et kuidas selle tangoga siin siis on. Räägitakse küll, et eks see ole rohkem turistide tõmbamiseks. Küllap see vastab ka tõele – siin-seal oleme ikka tänaval mõnd paari tantsimas näinud, rahakorjanduskaabu sealsamas maas. Siin-seal üritatakse turistidele ka tangoshow’sid pähe määrida. Siiani ei ole meil miskipärast tekkinud tunnet, et “ vot seda peame me vaatama minema”, ju siis ei ole meie teema. Üldiselt aga ei saa kindlasti öelda, et tango kohalikke külmaks jätaks – näiteks kui täna taksoga (muide, taksoga võib siin linnas täitsa sõita, hinnad on mõistlikud) kunstimuuseumi sõitsime, kõlasid takso krapist justnimelt tango noodid:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA_takso_s6it.mp3]

Peatänaval (9. juuli avenüü – ei tea, kas ta ka ametlikult on peatänav, aga hiiglama lai on ta küll) sattusime mingile demonstratsioonile (kah euroopa esivanematelt üle võetud komme vist), mis sai samuti helilindie püütud:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA_t2nav_trumm.mp3]

Ja samal ajal kui seda postitust kirjutame, kõlab meie aknast selline tango:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA_akna_tango.mp3]

See paistab olevat pidu teise maja katusel, sekka neli korrust allpool olevat tänavat.

Üldiselt aga ootame hinge kinni pidades homset, kui meie kallis sõiduvahend peaks taas meie käsutusse jõudma. Pärast pikki bürokraatlikke tunde lennujaama tollis loomulikult… kui kõik hästi läheb…