Viimase paari päeva jooksul oleme linna peal päris palju ringi jalutanud ning peab ütlema, et Buenos Aires on päris mitmekülgne – ühes kohas domineerib koloniaalstiil, veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel aga täiesti modernne, klaasist kõrghoonetega linn.

Ka meeleolu on eri linnaosades erinev – kui näiteks San Telmo on küllaltki umbne ja ligadi-logadi, siis eelpool kirjeldatud Puerto Madero, linna uusim osa, on väga õhuline ning võib öelda, et “lakutud” olemisega. Üldiselt jätab linn küllaltki vanaeuroopaliku mulje, mis on atmosfäärilt meie üllatuseks samas mõneti sarnane araabiamaade linnadele – või vähemalt on seda vanem osa linnast. Veel üks asi, mis meid üllatas, on toit – oleks oodanud leida kaugelt mandrilt midagi uut ja ootamatut, kuid näib, et samapalju kui Itaalias, või veel enamgi, armastatakse siin pitsat ja pastatoite. Kuna oleme Argentinas veel alles esimesi päevi, siis usutavasti jõuab see maa meid kulinaarselt veel üllatada.

Liiklus on siiski vastavalt meie ootustele parajalt kaootiline, ning liikvel on igasuguseid sõidukeid. Lärm missugune! Siin on meie väikesel tänaval asuva hosteli rõdult tehtud lindistus:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA_t2nav.mp3]

Paari sõnaga siiski sellest, mida me siin näinud oleme ja mis meile enam muljet on avaldanud. Eile külastasime kuulsat Recoleta kalmistut, mis on esiteks tuntud selle poolest, et inimesed ei ole seal mitte mulda sängitatud, vaid on kirstuga maa peale ehitatud majakestesse jäetud. Loomulikult ei ole need mingid suvalised majakesed, vaid ikka marmorist ja muust soliidsemast materjalist ehitatud, igaüks omaette kunstiteos. Kes söandab, võib aknast või uksepraost piiludes kirstu(de) olemasolus ise veenduda. Teiseks on kalmistu tuntud selle poolest, et seal puhkab teiste rikaste ja kuulsate hulgas Evita Peron. Tema “majakese” juures tiirleb alati suur parv turiste.

Täna põikasime San Telmo pühapäevasele antiigilaadale, kus müüdi igasugust kila-kola, alustades ehetest ning lõpetades vasknõudega. Marguse silm jäi loomulikult pidama vanu grammofone müütava leti juures. Ühel sellisel mängiti meile ka paar südantsoojendavalt ilusat pala (loomulikult ka tangot!), mida saab kuulata siit:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Symfo78.mp3] [audio:http://yhelteljel.ee/audio/Tango78.mp3]

Grammofon jäi seekord küll ostmata, nagu ka vinüülplaadid, kuna nende mängimiseks tulnuks muretseda ka vastav mängija (mis mängib kiirusega 78 p/min).

Mõned linna panoraamid:

Nagu raagus puudelt näha, on siin lõunapoolkeral (soe) varakevad.