Kaks ööpäeva võõrustasid meid, läbiligunenud vesirattureid (sest Hollandist alates muudkui sadas), Brüsseli all elavad eestlased Mari ja Tiit Tomp lastega. Saime tunda tõelist külalislahkust, ehkki sadasime sisse pea ootamatult. Saime võimaluse külastada Waterlood, mis oli huvitav, ning turismihooajast väljaspool oli seal parajalt “õhku” kõige huvitava uurimiseks. Ülevalt 28 tonni kaaluva metallist lõvi juurest avanes vaade endisele lahinguväljale. Viimasel õhtul toimus kohalike eestlaste osavõtul ka väike meie kohalolekuga seonduv pidu – saime omavahel reisiteemadel sumiseda. Oleme südamest tänulikud Tompide perele, kes tõestasid uuesti, et on äraütlemata hea olla eestlane 🙂