Rubriigiarhiiv: Tehniline

Lõuna-Ameerika,Tehniline

São Paulo vol 2, piltideta postitus

6 kommentaari

Mõned päevad tagasi São Paulos käies jäi meil nägemata väidetavalt üks linna popimaid atraktsioone, Butantani Instituut, kus kasvatatakse vaktsiinide ja vastumürkide valmistamise eesmärkidel madusid. Otsustasime, et peame seal ikkagi ära käima, ning täna seda tegimegi.

Nägime erinevaid Brasiilias elutsevaid maoliike ning saime teada, et suurem osa nendest ei olegi üldse mürgised (milline kergendus!). Peaasjalikult tasub karta rästikulisi (bioloogiatunnid on nüüdseks kauges minevikus, nii et see kirjeldus ei ole päris adekvaatne, aga igal juhul jäi meelde, et nende ladinakeelses nimes sisaldus sõna “vipera”, nii et mingi sugulusside neil ilmselt on), kes on pea ainsad mürgised maod. Ussidest ja muudest loomadest (konnad, skorpionid, jne) sai ka rohkesti lahedaid pilte tehtud, kuid kahjuks ei saa me neid enam ei ise vaadata ega postitusele lisada, sest keegi pikanäpumees sai hämaras terraariumis meie digikaamerale näpud taha ning oleme nüüd aparaadist ja piltidest ilma 🙁 

Loe edasi São Paulo vol 2, piltideta postitus →

Tehniline

Fotondusest

2 kommentaari

Nii mõnelgi on kindlasti tekkinud küsimus, miks me galeriid täiendanud pole. Asi on aga nimelt selles, et olen täielik analoogi-fanaatik, st mulle meeldib pildistada filmile. Võib julgelt öelda, et üle 95% galeriis olevatest fotodest on filmile tehtud. Ilmselt on asi kinni maitses: suure sensoriga filmikaamera pakub pildi elulisuses ja pooltoonide rikkuses (kasutame Pentax 67 (sensori suurusega 55×70 mm, s.o. üle 4 korra suurem kui kitsa 35mm filmi- või täiskaadriga profidigipeegelkaameratel) keskformaadi tehnikat) suuremat “kogust” fotot. Suuremas formaadis film pakub emotsiooni ja annab pildile hinge, (profi-)digi pakub elegantset tehnilist lahendust ja mugavust. Maitse üle võib muidugi vaielda… 😉

Loe edasi Fotondusest →

Tehniline

‘Helimaastikud’

4 kommentaari

Kui kõik sujub, siis hakkame päevikusse lisama igasugu helisid, mis meeli köitnud. Tehniline lahendus pole veel testitud – kellel mängimisega probleeme tuleb, palun teatage.

Parima heli saamiseks soovitan kasutada kinniseid suuri kõrvaklappe. 

Edaspidi siis klapid pähe, silmad kinni ja mõtle kaasa 🙂

Alustuseks boksermootor kruusateel:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BMW_R1100GS_sound.mp3]
Euroopa,Tehniline

Eurotunnelist Inglismaale

Lisa kommentaar

7. oktoobri hommikul jätsime Brüsseliga hüvasti ning tee viis meid läbi Eurotunneli Inglismaale. Täpsemalt tähendab see, et sõitsime Prantsusmaal, Calais’s mootorrattaga rongile ning rong viis meid Folkestone’i, Inglismaale. Et valisime sõiduks keskpäevase aja, saime üle väina soodsaima hinnaga – mootorratta pilet maksis 42 EUR (tipptunnil on maksumuseks üle 80 EUR – samas teadjad räägivad, et hinnad on pidevas muutumises). Siinne vasakpoolne liiklus on algul muidugi parajalt segadusse ajav, kiirteel sai lihtsasti hakkama, ent asulates tuli ette nii mõnigi riskantne moment, kuid ajapikku hakkasin sellega harjuma. Leidsime oma hotelli Heathrow’ lennujaama lähistel kobamisi üles. Algul viskasime nalja, et “siit lendab vist lennuk iga kahe minuti tagant üle”, hiljem pidime tunnistama oma eksimust – tegelikult tõuseb Heathrow’ lennuväljal lennukeid iga minut, kui mitte sagedamini. Pole vaja vist mainidagi, et müra on kohutav. 

Loe edasi Eurotunnelist Inglismaale →

Tehniline

Kosmosetelefon

Lisa kommentaar

Meie kasutuses on nüüd Iridium satelliit-telefon.

Iridumi süsteem koosneb 66-st madalal orbiidil (ca 780 kilomeetri kõrgusel Maa pinnast) tiirlevast kommunikatsiooniotstarbelisest satelliidist kuuel (31.6 kraadise eraldatusega polaar-) orbiidi tasandil, ehk 11 satelliiti ühe tasandi kohta. See on hetkel üks ja ainus satelliittelefonisüsteem maailmas, mis tagab levi kõikjal, isegi maamuna poolustel.

Iga Iridiumi satelliit kaalub maistes tingimustes täistangitult umbes 667 kilogrammi ja on 4 meetrit kõrge. Üks satelliit projitseerib kosmosest 48 kiirt Maa pinnale, mida võib käsitleda kui leviala. Iga kiir on umbes 600 kilomeetrit lai. Kõne ajal viibid ligi 9 minutit ühe satelliidi poolt “nähtavas alas” kuni ülesanne antakse üle järgmisele satelliidile.

Meie silmis on see kui lisakindlustus. Kui midagi juhtub väljaspool GSM-leviala, saab abi kutsuda. Praktika on näidanud, et GSM levib “kolmandas maailmas” suurlinnadest väljaspool tänini suht lünklikult. Kuid just “kolmandas maailmas” ning väljaspool linnu kavatsemegi suurema osa ajast viibida.

Komplektis oli hulk erineva standardiga laadimisadaptreid ja muud pudi-padi, mis kulub marjaks ära.

Edaspidi saame lähedasi oma elusolekust teavitada Maa suhtes üle 28 000km/h kosmosevaakumis kihutavate seadmete kaudu.

Ja mulle kui pidevalt öötaevast imetlevale inimesele väga meeldib Iridiumi logo 😉

Euroopa,Lõuna-Ameerika,Tehniline

Kindel värk

2 kommentaari

Tsikli transport üle ookeani on nüüd otsustatud. Selleks peame oma kaherattalise 8. oktoobriks Londonisse viima, sealt edasi Buenos Airesesse toimetab selle spetsiaalne transpordifirma, kellel on mootorrataste lennutransportimisel kogemusi, nii et on suur lootus, et kõik läheb hästi. Tsikliga peaksime taas kokku saama 13. oktoobril Buenos Airese lennujaamas, kus meid ootab ees põnev päev täis bürokraatiat ning tolli-, impordi ja mis-iganes-maksude tasumist, enne kui saame öelda, et nüüd on ümbermaailmareis tõesti alanud!

Eile oligi selles mõttes suur päev, et ostsime ära lennupiletid 9. oktoobri lennule Londonist Madriidi (British Airways, üheotsapilet kahele 2 092 EEK) ja samal päeval Madridist Buenos Airesesse (Air Comet, üheotsapilet kahele 14 081 EEK). See tähendab, et saame enne tsikli kättesaamist mõned päevad Argentina pealinnas ringi uidata.

Nüüd peame veel otsustama, kuidas täpselt me mootorrattaga Londonisse saame. Sellest lähemalt järgmistes postitustes.

Tehniline

Trenn kahel rattal

1 kommentaar


Lisaks füüsilise trennile tuleb lihvida ka tsiklisõiduoskust. Eriti just ees ootavate karmimate tee- ja teedeta olude jaoks (mis ümbermaailmareis see mööda masendavalt igavaid ja liiklusrohkeid peateid ikka oleks…). Tallinnas elades sai oskuste lihvimisega tegeletud peaasjalikult Männiku karjääris – enamasti pehmes ja sügavas liivas, Tartumaal on samuti erinevaid karjääre, panemaks end proovile tehnilisemas sõidus.

Loe edasi Trenn kahel rattal →