Autori Margus postitused

Lõuna-Ameerika

Heade tuulte linnas (Buenos Aires)

6 kommentaari

Jõudnud Buenos Airese (EZE) lennujaama, tegime selgeks, kust läheb kesklinna poole odavaim võimalik sõiduvahend – valida on nimelt võimalik takso (125 ARS), erabussi (45 ARS) ja linnaliinibussi (1,50 ARS) vahel*. Kuna me väga pretensioonikad pole ja kuna kiirus pole hetkel meile oluline, siis hüppasime bussi nr 86 ja pikk sõit võiski alata! Pole vaja vist mainida, et kolmandale maailmale kohaselt oli buss parajalt kulunud ning mootor undas nii, nagu pöörded oleksid kogu aeg põhjas. Sõitsime läbi Buenos Airese linnaäärse, kus peatust märkis see, kui sõidu pealt uksed lahti löödi ning pisut kiirust alandati. Kes tahtis maha saada, see siis hüppas 🙂 Läbi linna Plaza del Mayole, meie sihtpunkti, sõit võttis veel oma aja, nii et kokku kulus bussiga sõitmisele poolteist tundi kindlasti.

Kohe leidsime ka oma hosteli ning võisime end ametlikult Buenos Airesesse jõudnuks tunnistada. Juhuu!!! Nüüd pole muud, kui et tuleb veel ajavahet ja nohu ravida – kuiva õhuga lennukis olemine on mu ninale 1:0 teinud – aevastan pidevalt ning salvrätt on ka kogu aeg käeulatuses. Võibolla olen uuelt mandrilt juba mõne nakkuse saanud? 😉

Igatahes oleme väsinud ja aklimatiseerume – laeme mõned päevad akusid. Kuulete meist ehk varsti…

* Jämedalt arvutades on 1 ARS umbes 4 EEK.

Euroopa,Lõuna-Ameerika

Volar es más*

Lisa kommentaar

Seljataga on lend Londonist Madridi, kus oli ees pikk 5 tundi ootamist, kuni algas veel pikem, 12-tunnine lend Buenos Airesesse. Hirmus kahju, et kõigis lennujaamades on traadita internet tasuline, seetõttu ilmuvadki seekordsed postitused kõik korraga, st hilinemisega siis, kui kusagil soodsamalt netti pääseme.

Igal juhul oleme nüüd Buenos Aireses, kõik Air Cometi väntsutused läbitud. Mitte kunagi varem polnud me nii pikka lendu ette võtnud, nii et see oli täiesti uudne kogemus. Huvitav oli jälgida kasvõi seda, kui pikk rivi moodustus neist inimestest, kes kõik sellele lennukile läksid – lennuk oli ikka tõeliselt suur ning omavahel naljatlesime, et ei tea, kas seal on ka diskoteek ja bassein. Lõppkokkuvõttes oli lennukis ikka parajalt kitsas istumine ja nagu alati, vähe õhku. Enne, kui lennuk üldse liikuma hakkas, kadus korraks elekter, ning hoovõturajal tuli salongi heitgaasi. Valmistusime juba halvimaks, ent tõele au andes peab siiski ütlema, et kui kitsas ja õhuvaene olemine välja arvata, oli kõik tipp-topp. Vahva oli salongis olevatelt ekraanidelt jälgida lennu infot reaalajas – kui pikk maa on läbitud (kokku oli üle 10 300 km), kui kaua on veel lennata, milline on välistemperatuur (enamasti – 50…-60 C vahel), lennuki liikumiskiirus (kuni 1000 km/h), paiknemine maakaardil (aluseks Google Earth kaart).

* Air Cometi hüüdlause, tõlgituna võiks kõlada umbes nii: “Lendamine tähendab enamat”

Euroopa,Tehniline

Eurotunnelist Inglismaale

Lisa kommentaar

7. oktoobri hommikul jätsime Brüsseliga hüvasti ning tee viis meid läbi Eurotunneli Inglismaale. Täpsemalt tähendab see, et sõitsime Prantsusmaal, Calais’s mootorrattaga rongile ning rong viis meid Folkestone’i, Inglismaale. Et valisime sõiduks keskpäevase aja, saime üle väina soodsaima hinnaga – mootorratta pilet maksis 42 EUR (tipptunnil on maksumuseks üle 80 EUR – samas teadjad räägivad, et hinnad on pidevas muutumises). Siinne vasakpoolne liiklus on algul muidugi parajalt segadusse ajav, kiirteel sai lihtsasti hakkama, ent asulates tuli ette nii mõnigi riskantne moment, kuid ajapikku hakkasin sellega harjuma. Leidsime oma hotelli Heathrow’ lennujaama lähistel kobamisi üles. Algul viskasime nalja, et “siit lendab vist lennuk iga kahe minuti tagant üle”, hiljem pidime tunnistama oma eksimust – tegelikult tõuseb Heathrow’ lennuväljal lennukeid iga minut, kui mitte sagedamini. Pole vaja vist mainidagi, et müra on kohutav. 

Loe edasi Eurotunnelist Inglismaale →

Euroopa

Vesiratturid Brüsselis

Lisa kommentaar

Kaks ööpäeva võõrustasid meid, läbiligunenud vesirattureid (sest Hollandist alates muudkui sadas), Brüsseli all elavad eestlased Mari ja Tiit Tomp lastega. Saime tunda tõelist külalislahkust, ehkki sadasime sisse pea ootamatult. Saime võimaluse külastada Waterlood, mis oli huvitav, ning turismihooajast väljaspool oli seal parajalt “õhku” kõige huvitava uurimiseks. Ülevalt 28 tonni kaaluva metallist lõvi juurest avanes vaade endisele lahinguväljale. Viimasel õhtul toimus kohalike eestlaste osavõtul ka väike meie kohalolekuga seonduv pidu – saime omavahel reisiteemadel sumiseda. Oleme südamest tänulikud Tompide perele, kes tõestasid uuesti, et on äraütlemata hea olla eestlane 🙂

Euroopa

Nii see algas…

6 kommentaari

Laev saabus ööl vastu 2. oktoobrit Paldiskisse lubatust siiski mitu tundi hiljem, mis tähendas tuule ja vihma käes poolunist ootamist. Kui lõpuks kella kahe ajal pardale lasti, saime ka “õhtusööki” nautida ning seejärel kajutisse unele suunduda. Kolme-nelja ajal väljunud laev loksus tormisel merel päris korralikult, nii et kui hommikul ärkasime, ei saanud arugi, kas oleme välja maganud või mitte – olime ju terve öö koikus ühelt küljelt teisele veerenud). Õnneks tuli peagi laevapersonal uksele koputama, et hommikusöök on valmis, ning uus päev võis alata. Kokkuvõttes võib meid üle mere viinud firmat, BSL-i, kiita koduse õhkkonna tekitamise eest laeval – ilm pole ju nende teha.

Loe edasi Nii see algas… →

Tehniline

Kosmosetelefon

Lisa kommentaar

Meie kasutuses on nüüd Iridium satelliit-telefon.

Iridumi süsteem koosneb 66-st madalal orbiidil (ca 780 kilomeetri kõrgusel Maa pinnast) tiirlevast kommunikatsiooniotstarbelisest satelliidist kuuel (31.6 kraadise eraldatusega polaar-) orbiidi tasandil, ehk 11 satelliiti ühe tasandi kohta. See on hetkel üks ja ainus satelliittelefonisüsteem maailmas, mis tagab levi kõikjal, isegi maamuna poolustel.

Iga Iridiumi satelliit kaalub maistes tingimustes täistangitult umbes 667 kilogrammi ja on 4 meetrit kõrge. Üks satelliit projitseerib kosmosest 48 kiirt Maa pinnale, mida võib käsitleda kui leviala. Iga kiir on umbes 600 kilomeetrit lai. Kõne ajal viibid ligi 9 minutit ühe satelliidi poolt “nähtavas alas” kuni ülesanne antakse üle järgmisele satelliidile.

Meie silmis on see kui lisakindlustus. Kui midagi juhtub väljaspool GSM-leviala, saab abi kutsuda. Praktika on näidanud, et GSM levib “kolmandas maailmas” suurlinnadest väljaspool tänini suht lünklikult. Kuid just “kolmandas maailmas” ning väljaspool linnu kavatsemegi suurema osa ajast viibida.

Komplektis oli hulk erineva standardiga laadimisadaptreid ja muud pudi-padi, mis kulub marjaks ära.

Edaspidi saame lähedasi oma elusolekust teavitada Maa suhtes üle 28 000km/h kosmosevaakumis kihutavate seadmete kaudu.

Ja mulle kui pidevalt öötaevast imetlevale inimesele väga meeldib Iridiumi logo 😉