Laev saabus ööl vastu 2. oktoobrit Paldiskisse lubatust siiski mitu tundi hiljem, mis tähendas tuule ja vihma käes poolunist ootamist. Kui lõpuks kella kahe ajal pardale lasti, saime ka “õhtusööki” nautida ning seejärel kajutisse unele suunduda. Kolme-nelja ajal väljunud laev loksus tormisel merel päris korralikult, nii et kui hommikul ärkasime, ei saanud arugi, kas oleme välja maganud või mitte – olime ju terve öö koikus ühelt küljelt teisele veerenud). Õnneks tuli peagi laevapersonal uksele koputama, et hommikusöök on valmis, ning uus päev võis alata. Kokkuvõttes võib meid üle mere viinud firmat, BSL-i, kiita koduse õhkkonna tekitamise eest laeval – ilm pole ju nende teha.
2. oktoobri pärastlõunal Kapellskäri saabunud laevalt võtsime suuna Rootsi lõunaosas olevale Malmöle, et sealt edasi mööda üle väina viivat silda (mis algul kulgeb üle mere, seejärel allpool merd) Taani kihutada. Esimese öö veetsime Rootsis metsas, kus pimedas otsitud koht maksis hommikul kätte – kui õhtul sai kraavist üle, siis hommikuks oli madal, ent järsk kraav nii mudane, et ratas kaevas ennast sinna kinni – mõned minutid sikutamist ja sai teekonda jätkata. Kui Rootsi avaldas muljet sügiseselt värviküllaste maastikega, siis Taani tundus küllaltki üksluine, ning liikluski oli siin tihedam – siit algas konkreetne kiirteedel “tinistamine”, ikka lubatu piires, GPS-i järgi 120-135km/h (spidomeeter näitab siis vastavalt 130-150km/h). Jõuad kiiresti edasi küll, ent tegelikult on üsnagi masendav ja väsitav sõitmine – ei ole ju kiirteelt eriti midagi näha. Kui tähtsad kuupäevad lennupiletite näol ees ootamas, pole palju võimalusi külateid avastada…
Esimene öö Rootsis.
Teine öö Taanis.
Brr… max 11 kraadi sooja, sekka paduvihmahood…
4. oktoober viis meid läbi Saksamaa loodeosa (Bremen – Osnabrück – Rheine) Hollandisse, kus täna peatume (pärast kaht telgis veedetud jahedavõitu ööd) kenas hotellis. Kunagisest lossi- või mõisa- vms kompleksist ümber ehitatud hotell on lausa nii kena, et 137 EUR toa hinna sees ei sisaldu isegi hommikusööki, mis tuleb juurde osta. Võite vast ette kujutada küll seda ilu ja luksust (seda ta meie kui telgimatkajate jaoks muidugi on), aga samas… on meil siis mesinädalad või ei ole!!!
Edu teile ja huvitavaid juhtumisi
Juba ootasime neid esimesi postitusi teelt. Ratas on nyyd kyll vist nagu uus – teeb maakerale tiiru peale ilma käppa külge panemata 😀
Hei,
leidsin trip.ee-st lingi teie blogile ja lugesin juba tükk aega, enne kui aru sain, et oot… see Margus pole ju keegi muu kui meie kunagine bassimees :))) Ma ei teadnudki, et Sust on suur rännumees saanud, nii et esimene emotsioon oli… uskumatult positiivne üllatus (või pigem positiivselt üllatav uskmatus vms). Kadestamistväärt üritus teil ette võetud igatahes.
Meeldejäävaid ja elumuutvaid avastusi! Karta on, et kuskil teie reisi peal võime kohtuda 😉
PS Ma olen mitu korda vaadanud, et ilusad fotod seal Soolos seina peale, pärast selle blogi toetajate rubriigi lugemist ma siis tean, kellelt need pärinevad 😉
Loen, imestan ja elan kaasa, aga seda teate te tegelikult ise ka ilma ütlemata.
Tegelikult tahtsin teid ähvardada, et kui te kodus tagasi olete, siis tulen ja võtan teilt fotole autogrammid, mille sa kunagi aastaid tagasi kinkisid.
Edu!
Jõudu teile nendeks mesinädalateks. Ise elasin 3 nädalat mesinädalaid üle samuti tagaistmel teel Tarust Santiago de Compostella’sse ja seda üsna hiljuti augustis-septembris.
Jagan 100% teie entusiasmi ja hoian pöialt, et te kunagi ka koju tagais jõuaksite, tervelt loomilikult.
Hoian Teile kahe käega pöialt. julge ettevõtmine! Endil õnnestus augustis Portugali külastada aga see ei ole võrreldav. 🙂
kadedaks teete:)