Kaalusime pikalt, kas minna Jerevani või mitte minna. Kuna Armeenia pealinn asub mägedevahelises lohus, siis tõuseb õhutemperatuur seal suvisel ajal tihtipeale üle 40 soojakraadi, mis tundus meie jaoks veidi üle võlli. Ega me päriselt selle miljonilinna külastamisest ei pääsenud, sest loogilisel kombel kulgevad riigi olulisemad teed sellest suuremal või vähemal määral läbi, ja nii tuli meilgi seda vähemasti transiiti tehes “riivata”. Et Armeenias on tavaks uhkusega öelda, et Armeenia on esimene kristlik riik maailmas (hiljuti käis siin ka paavst külas, mille puhul on maanteede ääres lausa suured reklaambännerid), siis ei saanud me üle ega ümber olulisematest religioossetest vaatamisväärsustest.
Üks tuntumaid kloostreid Armeenias on Jerevanile üsna lähedal asuv keskajast pärit Geghardi klooster, millest osa on, nagu siinkandis tavaks saanud, kaljusse tahutud. 4. sajandil alguse saanud klooster tegutseb tänaseni ning selles paiknevat kirikut väisavad paljud vastabiellunud. Kuna sattusime kloostrisse reedesel päeval, siis lisaks turistidele (ilmselgelt on enamus Armeeniasse reisivatest turistidest venelased, sest meie käest on korduvalt küsitud, kas oleme Venemaalt) õnnestus näha ka mõnd pruutpaari koos üleslöödud kaaskonnaga.
Palve Geghardi kloostris:
[powerpress url=”http://yhelteljel.ee/audio/Geghard-palve.mp3″]