Täna hommikul ületasime Brasiilia piiri. Viisad olime päev varem valmis teinud Argentinas, Puetro Iguazu’s asuvas Brasiilia konsulaadis, kus kõik käis kähku (kell 9 taotlused sisse, kell 13 passid viisadega käes) ning läks maksma 74 ARS/in. Tsikli importimine võttis valdava osa piiriformaalsustele kulunud ajast (poolteist tundi vast) – ei olnudki midagi keerulist, lihtsalt andmete sissetrükkimine ametniku poolt käis teosammul.

Nüüd oleme aga Brasiilias! Kui hispaania keelega hakkasime juba tasapisi kohanema, siis nüüd, portugalikeelses keskkonnas olles on jälle kõik teistmoodi – olgugi, et olen portugali keelt omal ajal pisut õppinud, on peas kõik segi nagu pudru ja kapsad, st Brasiilia piiripunktis vastasin saksa keelt purssinud onule automaatselt juba hispaania keeles. Täitsa segi! Aga no vähemalt tean, kuidas on portugali keeles “Ma ei räägi portugali keelt” – abiks ikka.

Margus ütleb, et tal hakkasid sõites millegipärast kohe Brasiiliasse sisenedes kaks (1 ja 2) lugu peas kummitama – vana hea Mendes.

Kaks päeva on suht kõva sõitmine olnud. Eile üle 700 km, täna veidi alla 600 km – ilmselt suur tsiklieufooria – nüüd sai lõpuks ju sõita 🙂

Umbes 200 km Buenos Airesest eemal peatas meid esmakordselt politsei, kes üritas meile kohe selgeks teha, et oleme kiirust ületanud. Et talle olla seda raadio teel öeldud. Ja et trahv on nii umbes 300 USD. Siiski oli selge, et meie kiirusega oli kõik korras, aga kuidas sa ikka vaidled, kui sina ei räägi hispaania keelt ja kui politsenik ei räägi inglise keelt… (veel …)

Jõudnud Buenos Airese (EZE) lennujaama, tegime selgeks, kust läheb kesklinna poole odavaim võimalik sõiduvahend – valida on nimelt võimalik takso (125 ARS), erabussi (45 ARS) ja linnaliinibussi (1,50 ARS) vahel*. Kuna me väga pretensioonikad pole ja kuna kiirus pole hetkel meile oluline, siis hüppasime bussi nr 86 ja pikk sõit võiski alata! Pole vaja vist mainida, et kolmandale maailmale kohaselt oli buss parajalt kulunud ning mootor undas nii, nagu pöörded oleksid kogu aeg põhjas. Sõitsime läbi Buenos Airese linnaäärse, kus peatust märkis see, kui sõidu pealt uksed lahti löödi ning pisut kiirust alandati. Kes tahtis maha saada, see siis hüppas 🙂 Läbi linna Plaza del Mayole, meie sihtpunkti, sõit võttis veel oma aja, nii et kokku kulus bussiga sõitmisele poolteist tundi kindlasti.

Kohe leidsime ka oma hosteli ning võisime end ametlikult Buenos Airesesse jõudnuks tunnistada. Juhuu!!! Nüüd pole muud, kui et tuleb veel ajavahet ja nohu ravida – kuiva õhuga lennukis olemine on mu ninale 1:0 teinud – aevastan pidevalt ning salvrätt on ka kogu aeg käeulatuses. Võibolla olen uuelt mandrilt juba mõne nakkuse saanud? 😉

Igatahes oleme väsinud ja aklimatiseerume – laeme mõned päevad akusid. Kuulete meist ehk varsti…

* Jämedalt arvutades on 1 ARS umbes 4 EEK.

Laev saabus ööl vastu 2. oktoobrit Paldiskisse lubatust siiski mitu tundi hiljem, mis tähendas tuule ja vihma käes poolunist ootamist. Kui lõpuks kella kahe ajal pardale lasti, saime ka “õhtusööki” nautida ning seejärel kajutisse unele suunduda. Kolme-nelja ajal väljunud laev loksus tormisel merel päris korralikult, nii et kui hommikul ärkasime, ei saanud arugi, kas oleme välja maganud või mitte – olime ju terve öö koikus ühelt küljelt teisele veerenud). Õnneks tuli peagi laevapersonal uksele koputama, et hommikusöök on valmis, ning uus päev võis alata. Kokkuvõttes võib meid üle mere viinud firmat, BSL-i, kiita koduse õhkkonna tekitamise eest laeval – ilm pole ju nende teha.

(veel …)

Lõpuks oleme oma kalli paberi kätte saanud!

(veel …)

Tsikli transport üle ookeani on nüüd otsustatud. Selleks peame oma kaherattalise 8. oktoobriks Londonisse viima, sealt edasi Buenos Airesesse toimetab selle spetsiaalne transpordifirma, kellel on mootorrataste lennutransportimisel kogemusi, nii et on suur lootus, et kõik läheb hästi. Tsikliga peaksime taas kokku saama 13. oktoobril Buenos Airese lennujaamas, kus meid ootab ees põnev päev täis bürokraatiat ning tolli-, impordi ja mis-iganes-maksude tasumist, enne kui saame öelda, et nüüd on ümbermaailmareis tõesti alanud!

Eile oligi selles mõttes suur päev, et ostsime ära lennupiletid 9. oktoobri lennule Londonist Madriidi (British Airways, üheotsapilet kahele 2 092 EEK) ja samal päeval Madridist Buenos Airesesse (Air Comet, üheotsapilet kahele 14 081 EEK). See tähendab, et saame enne tsikli kättesaamist mõned päevad Argentina pealinnas ringi uidata.

Nüüd peame veel otsustama, kuidas täpselt me mootorrattaga Londonisse saame. Sellest lähemalt järgmistes postitustes.