Kariina käis vahepeal bussiga Mendozast Buenos Aireses, et ikka veel paranduses olev videokaamera ära tuua. Nagu karta oligi, polnud sellega vahepeal (st kahe kuu jooksul!) mitte midagi tehtud, nii et video seis on endiselt lahtine. St meil on jätkuvalt helita ja kuumusega hapuks minev videokaamera.
Meie Öhlinsi (ehk Ö) amort vajab hooldust ja armastust, eriti enne sõitu Boliiviasse, kus teeolud pidavat eriti halvad olema (mõni ütleb, et seal ei olegi teid). Pärast Carretera Australi ja Ruta 40-t näitab meie Ö pika puuga suuremat vastupidavust retsidivismile kui Wilbers. Praeguse seisuga on hüdraulilisest preloaderist lekkinud mõni tilk õli – see juhtus külmas Ushuaias, kuid tagasi sooja tulles ei ole enam lekkinud. Üks liimitud tihendi kork on alla kukkunud, ilmselt tohutust vibratsioonist. Need on köki-möki probleemid, sest amort ise peab-toimib ja see on minuarust kõva sõna! Wilbers nägi mõnd rahulikult sõidetud džunglirada, head kruusa ja muidu keskmiselt halbasid asfaltteid, mida peaks minuarust iga amort (vähemalt esimesed 10 000km) kannatama, aga Wilbers “kollapseerus” nende olude all, olgugi, et tal oli eeliseks kõvem vedru (Ö on näiteks standardvedruga).
Muide, Wilbers on meil kohvris igaks juhuks tagavaraks kohvripõhjas kaasas ja peale mõnd nädalat seal olemist võtsin ta ükspäev välja ja ohhoo – isegi seistes on ta lekkima hakanud, ja seda pärast 4-t või 5-t kapitaalremonti. Midagi on tõsiselt mäda selle Wilbersiga ja loodan ta Wilbersisse tagasi saata, lihtsalt kingin selle neile tagasi (seda ei müüks vist isegi oma suurimale vaenlasele 🙂 ), et nad ise asja üle natuke mõelda saaks. Võibolla saan selle võimaluse Santiagos.
