India elektriga on nii, et kunagi ei tea. Paar päeva tagasi tekkis Manalis ülepinge ning meie sülearvuti vooluadapter kärssas vänge plastikuhaisu ja surina saatel läbi. Võiks ju öelda, et hea, et arvuti ise ei kärssanud, kuid ilma voolutoiteta on arvuti ikka sama hea kui kasutu. Ei saa pilte töödelda, heli töödelda, teksti kirjutada. Mitte midagi ei saa teha. Arvestades, et oleme pealinnast omajagu eemal, võtab uue adaptri organiseerimine ilmselt hea aja. Palju õnne, tõesti! Käesoleva postituse kirjutamine toimub allesjänud akuressursi pealt.
Nii et päris mõneks päevaks saab olema eetrivaikus, kuni uue adaptri kuskilt leiame 🙂
Päh, oli seda siis vaja :S
Aga noh, tõesti parem et läks laadija, mitte emaplaat näiteks.
Shiva ei salli ilmselt kiirustajaid ja pakub kahte varianti: kas lahkuda või kohalikku floorasse sulanduda.
Taaskord on kasu teadmmisest, et võinuks märksa hullemini minna.
Nael kummi!