Võib vist nii öelda küll…
Pärast seda, kui olime veetnud pool päeva mototöökojas, kus amort justkui korda sai, otsis Margus välja videokaamera, et saaksin temast ja mehhaanikust ühe lustaka klõpsu teha. Et kõik näeksid, milline see tubli mees välja näeb. Klõpsu aga ei tule ega tule, kaamera teeb ainult urisevat häält ja ei võta pilti ette. No tore küll! Nüüd oleme ka videokaamerata. Aga mis seal siis ikka, otsustame edasi, Salvadori suunas sõita, sest katkine kaamera ju sõitmist ei takista.
Mõnikümmend kilomeetrit Mõttetust Linnast (toim: Vitória da Conquista) edasi peatume tanklas, et raha välja võtta, sest andsime oma viimase sularaha, 300 riaali (kurss on umbes 5,3, kui panga vaheltkasu mitte arvestada) amordi parandmise eest. Seni kuni mina rahaautomaati külastan, teeb Margus kindlaks, et amort lekib. Jälle! On selge, et nii me Salvadori ei sõida, sestap pöörame otsa ringi ja sõidame remonditöökotta tagasi, meel oi-kui-mõru. Mehhaanik laiutab käsi, kaalume juba tsikli transpordi organiseerimist mõnda suuremasse linna, Sao Paulosse näiteks, kui mehhaanik otsustab, et proovib amorti veelkord parandada. Kaotada pole ju enam nagu midagi, lasku käia!
Tulemust näeme homme, aga Salvadori me seekord ei sõida, sest nagu varasemalt juba mainitud, on meil tsikliga lubatud riigis viibida vaid piiratud aeg, mis hakkab tasapisi ümber saama – kardame, et kui nii kaugele sõidame, ei pruugi me õigeaegselt riigist välja saada. St ehk saaks, kuid amordiprobleemide valguses ei tahaks eriti riskida…
Loodetavasti algab siis homsest meie n.ö. “saatuse ümbertegemise” tuur – esiteks, et saaks amordi lõplikult ära parandatud, teiseks, et Sao Paulost (sinna võtame nüüd suuna) uue digifotokaamera osta saaks, ja kolmandaks, et videokaamera saaks kellegi käe all ära parandatud. Kaht viimast võiks ju 11-miljonilises linnas saada, kurat võtaks?
Ai! Hoiame pöialt, et pidama saaks! Eks kaamera siis teadis juba remonditöökojast lahkused, et seda pilti pole mõtet teha…
loodame, et ühel hetkel reisi “kooliraha” saab makstud ja “lastehaigused” põetud! 😀
kuidas see motika riigisviibimise aeg on määratletud? kas küsisid ka midagi selle kohta? ja kuhu ja kuidas see kirja sai? mis siis võib saada kui aeg pikemaks venib? usun et kohalikes politseiesindustes on võimalik seda aega pikendada. tean et viisat saab sel moel venitada veel paar kuud pikemaks.
Kas viisa saite piirilt või oli juba varem valmis? ja pikalt viisal kehtivus on?
EDU! :))
Hola my dears …where are you now ?
I’m now in Dakarmotos ..and thinking to you ..
un besos grande
Miriam
Olen ise kogenud sellist totrat ja järjepidevat ebaõnne, millel ei paista lõppu tulevat. Ei oska küll toimivaid soovitusi anda aga halba õnne täielikult ignoreerida pole ka mõtet, vahetage natuke kurssi:)
Urmasele: motika riigisviibimise aeg on kirjas ajutise impordi dokumendis, mis meile piirilt kaasa anti. Algul me väga sellesse dokumenti ei süvenenud – niigi hea meel selle üle, et riiki sisse saime, ja pealegi on see niikuinii portugali keeles, millest me suurt aru ei saa. Aga kui mõte läks ükskord sellele, et viisa kehtib 30 päeva (vähemalt on see nii Puerto Iguazu konsulaadist taotledes), siis võtsime impordidokumendi ette ja lugesime sealt välja, et ka see kehtib 30 päeva. Viisat peaks tõepoolest saama politseis pikendada, import on aga tolli pädevuses. Ei tea täpselt, kuidas selle pikendamine käib, kuid olemegi oma plaanid nii seadnud, et pikendamist tarvis ei lähe.