Selleks ajaks, kui Phuketist minema saime, oli meil merest ja randadest tekkinud piisav küllastumus, nii et enne Taisse saabumist tehtud plaani – külastada veel näiteks Samui või Phangani saart – viskasime suhteliselt kerge südamega üle parda. Asusime niisiis taas teele põhja suunas, läbides Kra maakitsust.

Tai on kohati väga kitsas, mahtudes vaevu-vaevu mere ja Myanmari vahelt läbi “roomama”. Nii kulgeski meie tee mitukümmend kilomeetrit piki Myanmari piiri, ja ühes punktis võisime seda riiki oma silmagagi näha – ainult jõgi jäi vahele. Ehkki kiusatus sinna minna on äraütlemata suur, meid sinna tsikliga kahjuks ei oodata.

Niipalju kui me Tai pool Kraburi jõge asuval paadisillal seistes võisime aru saada, suhtutakse siin piiri valvamisse kergelt – paadid voorisid üle jõe pidevalt, ent kontrollmehhanisme, nagu tolli- või migratsiooniametnikke ei paistnud kusagil olevat (see-eest on piiriääsel maanteel iga mõnekümne kilomeetri tagant politsei kontrollpunktid) – kes väga tahab, saab siin ilmselt passi välgutamatagi piiri taga ära käia.

Paadisillale kogunenud seltskond oligi multinatsionaalne, st oli nii tailasi kui myanmarlasi (kuid absoluutseit mitte ühtegi turisti). Taaskord avastasime end olevat kommunikatsioonilüngas – kohalikud oskavad ainult tai keelt, kuid see on meile veel võõras – oleme Taisse päris värskelt tulnud ning peale “tere” ja “aitäh” ei oska suurt midagi kosta. Eks sellised olukorrad saavad meil veel korduma riigist riiki, sest siin on pea igal riigil oma keel. Erinevalt näiteks Lõuna-Ameerikast, kus suurem osa rahvast räägib hispaania keelt, peame siin igasse uude riiki sisenedes alustama keeleõpingutega otsast peale. Ja lootma kehakeele universaalsusele.

Edasi sõites nägime tee ääres mitmeid budistlikke pühakodasid, ning ühel hetkel otsustasime, et võiks mõnda neist lähemalt vaatama minna. Tegelikult näevad nad meie kogenematu silma jaoks küllaltki sarnased välja – lubivalged seinad, punane teravate tippudega katus ning rohkelt kulda ja kipsist ornamente.

Lähemal vaatlusel selgus, et pühakoda, mida olime otsustanud külastada, oli parasjagu renoveerimisel, ning üleüldse tundus, et käimas olid ettevalmistused mingiks tähtsaks ürituseks, nii et täit elamust ei saanud.