Ühe turismimagneti järele võime nüüd “linnukese” kirja panna – eile külastasime maailma üheks vägevamaks koseks peetavat Iguazu koske, mis asub Argentina ja Brasiilia piiril. Tegelikult on neid koskesid seal päris-päris mitu ning kui on soov kõike näha, tuleb arvestada mitme päevaga. Meie käisime ära Garganta del Diablo ehk Saatana Kurgu juures, mis on ehk koskede võimsam osa. Vot selline müra valitses selle juures:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/iguazu_kosed.mp3]

Vaatepilt (praktiliselt kose kohal) oli muidugi võimas – vesi kukub alla sellise kiirusega, et kogu õhk on veepritsmeid täis. Vaatad alla, ja ei näe muud kui veeauru ja selles sillerdavat vikerkaart…

Selleks, et saada paremat elamust, soovitaks võimalusel kohale minna võimalikult vara. Et meil oli hommikul teisi toimetusi, siis sattusime pärastlõunasele ajale, mis ilmselgelt ei olnud kõige parem valik – ei mäletagi enam, kus ma enne selliseid turistide horde oleks näinud – vast Eiffeli torni juures!

Bussiga tagasi ööbimispaika sõites sai salvestatud valitsevaid meeleolusid:

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/iguazu_buss.mp3]

Kaks sõna teemavälist juttu ka: satikad on siin teistsugused.