“Nasi-nasi-nasi-nasiiii…” äratab meid hommikul hotelli koridoris kajav hääl. Kell pole veel kuus, kuid juba on tänavakaupmees tulnud riisi müüma. “Nasi” tähendab indoneesia keeles riisi, mis on siinkandis põhitoiduaine.

Enne Indoneesiasse jõudmist pelgasime pisut, et peagi viskab riisitoidul olemine üle, kuid seni pole viga – ilmselt seetõttu, et riisiroad on niivõrd varieeruvad, et isegi stambiks olev nasi goreng ehk praetud riis on iga kord olnud pisut erinev.

Esimesel pildil on luksuslikumalt serveeritud nasi goreng mereandidega (18 000 Rp*), kuid üks maitsvamaid siiani on olnud kõige suvalisemas teeäärses kolkakohas söödud lihtne nasi goreng (teisel pildil, 8 000 Rp)
Teine riisiroa variant on keedetud riis enda poolt valitud lisanditega. Näiteks nasi ayam on keedetud riis tüki praekanaga, nasi ikan praekalaga, jne. Alloleval pildil on nasi campur, riis n-ö ülejääkidega (ja seega odavam) – antud juhul kanakoivaotstega (12 000 Rp). Asjalikumates söögikohtades pannakse juurde natuke rohelist ja muud tuvastamata pudi-padi.

Nagu näha, siis üks asi, mis siin igasugu roogasid ühendab, on muna esinemine toidus – nii praetud kui keedetud kujul. Ilmselt on liha söömine paljude kohalike jaoks liigne luksus, ja nii saadakse vajalikud valgud munast – seepärast pannaksegi seda igale poole.
Siiski ei leidnud me muna ilmselt kõige soodsamast, tänavalt ostetud variandist, banaanilehte ja jõupaberisse mässitud riisist (5 000 Rp), kuhu oli maitse andmiseks lisatud veidi vürtsikaid nuudleid, kookoshelbeid ja pisut-pisut kanaliha. Oleks võinud arvata, et paljas riis ilma igasugu kastmeta jääb kuivaks, kuid ei, väga maitsev oli!

Lisaks riisile leiab siin söögiks hõlpsasti ka nuudleid. Kõige levinumad on loomulikult praetud nuudlid ehk mie goreng, mille saab kätte keskmiselt 15 000 ruupiaga.

Mõnikord tunneb toidus ära Eestiski müüdavad, kahekroonised kiirnuudlid, kuid eneselegi üllatuseks oleme avastanud, et neidki suudetakse siin maitsvalt serveerida.

Üks väga lihtne, ent mõnikord tõesõnu keelt alla viiv toit on nuudlisupp. Kord ostsime laevaga sõites 8 000 Rp eest suppi, mis valmistati sealsamas, meie silme all kiirnuudlitest – lisaks pandi natuke rohelist ja muna. Nägi päris õudne välja, aga maitses täitsa hea.

Kõige maitsvam oli aga taaskord suvalises putkas söödud nuudlisupp lihapallidega. Putka oli nii suvaline, et isegi menüüd polnud (ilmselt oligi nuudlisupp ainus, mida seal pakuti), nii et hinda ei oska öelda, kuid pagan, kui hea see supp oli! Oletasime, et “võlumaitseaineks” on laim.

Toidu kõrvale saab leiva asemel võtta ilmselt riisijahust valmistatud “krõpse”, kah täitsa head.

Joogist ka. Hotelli hommikusöögi (milleks tavaliselt on pannkook, teinekord võib saada röstsaia, muna või puuviljasalatit) juurde saab valida the (tee) ja kopi (kohv) vahel. Tee on reeglina hea, ent kohviga on küll kummalised lood. Maitsel pole nagu väga viga, ent tundub, et kohv valmistataksegi tassi sisse, nii et puru jääb kõik hulpima. Ja sageli pannakse suhkur enne joogi laualetoomist ära, nii et kole magus on.

Piimaga kohv tähendab heal juhul kohvi kondenspiimaga, halvemal juhul aga nescafé-d.
Kuna kohapeal valmistatud karastusjoogid ā la Coca-Cola ei ole väga head (liiga palju gaasi), oleme jooma hakanud puuvlijamaitselist teed. Väga magus on see muidugi.

Ja loomulikult õlu. Kõige popim on siin Bintang.

Kohalik Anker nii hea ei ole.

Meele teeb rõõmsaks siinkandi puuviljavalik. Lisaks tavalistele banaanidele, ananassile ja papaiale leiab siit eksootilisemat kraami, näiteks rambutane ning snake fruit’ i. Rambutani “karvase” pealispinna all on klaasjas, magus viljaliha, ja selle sees omakorda päris suur seeme. Snake fruit‘ i ümbritseb ussinahataoline koor (sealt ka nimi), sees on aga välimuselt küüslauguküüsi meenutav viljaliha, mis on konsistentsilt pisut toore kartuli moodi, maitselt aga ananass (see kirjeldus andis nüüd kindlasti hea ettekujutuse!).

Toiduteema lõpetuseks pisut veel söögikohtadest. Lihtsates kohtades eksponeeritakse toiduvalikut vitriinis, kus see on tänavalt näha. Euroopa Liidu toiduhügieenialaseid nõudeid välja mõtlevad ametnikud kukuksid ilmselt pikali, kuid toit seisab vitriinis toatemperatuuri juures terve päeva, teinekord mitu päevagi, enne kui see leiab tee taldrikule – ise valid, mida süüa tahad. Me ise ei ole selle pärast veel väga pead valutanud, ja tundub, et koolerat või midagi muud sama hirmsat pole veel õnnestunud saada.

*1.00 Rp = 0.00111562 EEK