Armeeniast Gruusias tagasi, oli meil plaan veel vähemalt korra mägedesse põigata, ning ilma pikemalt mõtlemata (st isegi Tbilisist põrutasime otsejoones läbi, peatudes korraks ainult selleks, et tankida) võtsime suuna üpris Venemaa piiri ääres asuvale Kazbegile, uue nimega Stepantsminda.
Kazbegi külje all asub vast kõige dramaatilisema taustaga terves Gruusias üldse, ehk 2170 meetri kõrgusel olev Tsminda Sameba kirik, milleni jõudmiseks tuleb külast ette võtta üsna vertikaalne retk mööda kivist ning mitmes kohas erodeerunud rada.
Tsminda Sameba juurest tagasi Tbilisi suunas sõites peatusime korraks ka omaette vaatamisväärsuseks oleva monumendi juures.
Tundus, et mägedest jäi aga ikkagi väheks, ning suundusime veidi ida poole, kus asub metsiku looduse poolest tuntud Tusheti piirkond. Tee oli aga konarlik, ja täiesti inimtühi – võisime sõita kümneid kilomeetreid, ilma, et teele satuks mõni küla. Ühel hetkel nägime tee ääres viita lähedal asuva kindluse suunas. Otsustasime, et vahelduseks võiks midagi toredat vaadata küll, mitte ainult rehvide all krudisevaid kilomeetreid lugeda. Kindluse juurde saamiseks tuli tsiklitega mööda kitsast, kivist rada omajagu ronida, aga kohale me jõudsime, avastades eest paksude kiviseintega ümbritsetud kindlusehoovi, mille keskel seisis minimalistlik, aga kena kirik. Hiljem uurides tegime kindlaks, et tegemist oli kaheksandast sajandist pärit linnuse varemetega, ning kirik oli ehitatud 10. sajandi alguses. Igal juhul oli tegemist igasugu suurematest teedest ning küladest eemal asuva kohaga, ning kuna päikeseloojanguni ei olnud enam palju aega jäänud, siis otsustasime sinnasamasse hoovi oma telgi püsti lüüa.
