“Tsivilisatsioon” hakkab jälle lõppema. Mida kaugemale põhja suunas, seda kaootilisem kõik tundub. Enam ei torka silma koloniaalaja ehitisi, raadio ei räägi enam afrikaansi, vaid juba portugali keelt, ning värvid-lõhnad on maa karva. Sõna otseses mõttes!
Namiibia põhjaosas elab mitmeid erinäolisi hõime, kellest ühte õnnestus meil ka lähemalt uudistada. Himbad, keda on kokku vaid mõnikümmend tuhat, eristuvad teistest selle poolest, et naistel on kombeks oma keha võida ookriga, nii et sellel on kergelt punakas kuma. See sümboliseerib Aafrika roostekarva pinnast ning sellest tärkavat elu, kaitstes samal ajal ka kõrvetava päikese ning putukate eest. Kui eri allikaid uskuda, siis himbad ei pese end kunagi, vaid hõõruvad nahka puutuhaga – ometi ei jäta nad ühestki küljest räpast või hoolitsemata muljet, vaid on kui tõelised printsessid, seljas vaid voogav loomanahast seelik ning rohkelt kulinaid. Juukseid võetakse tõsiselt – needki on kaetud ookri ja või seguga ning näevad välja nagu pulgad. Üsna kelmikas väljanägemine.
Mehed nii inspireerivad pole. Esiteks seetõttu, et neil ei ole kombeks end ehtida, ning teiseks seetõttu, et nagu siin tihtipeale kombeks, tunduvad nad olevat ühed suured logelejad – ikka on need naised, kes hoiavad lapsi, teevad süüa, karjatavad loomi ja kannavad vett. Mehed ainult tolgendavad ühe naise juurest teise juurde (kui sul on palju lehmi, siis on sul ikka vähemalt kaks naist, ning kümmekond “tüdruksõpra”), ja kui küsida, et kuidas himbade seas HIV-iga lood on, siis ütlevad, et neil ükskõik, praegu on madalhooaeg ja kondoomi nad ei kasuta praktiliselt mitte kunagi. Ehh…
Meie suureks rõõmuks sai meile osaks ka väike muusikalis-tantsuline vahepala, millel tüüpiliselt asümmeetriline rütm ning toores, justkui aegade algust tsiteeriv korduv meloodia:
[audio:Himba_kyla_Opuwo_all.mp3|titles=Himba hõimu tants ja muusika]
Ma vaatasin algul, et esimene pilt on savikujust klaashelmestega. 🙂
Kas need naised rivistusid ise üles ja te käisite fotokatega ümber nende tiirlemas või palusite ritta võtta? Naljakad antropoloogiaõpikulikud pildid 😀 (mitte halvas mõttes, aga sellist laadi pole ma siin enne näinud).
Hääd veeremist!
Hütivõti tekitab imestust:)
Panevad tabalukuga ukse kinni?
Mõtlesin et, seal ikka “harjalahendus” töötab…
Puhas eksootika. Vaadates neid patsidega “marslasi” taban end mõttelt “milleks meile see kõik muu”… Huvitav, mis pulbrit tädid nuusutavad, teile ei pakutud?
Disain missugune!
Eva: see rivistamine oli meie giidi mingi kummaline idee sellest, mida turist tahta võiks. No siis pildistasime, mis muud, muidu oleks olnud liiga palju segadust. Ise oma peaga selle peale poleks küll tulnud 🙂 Pildistame ikka nii, nagu on.
Janek: meile hakkas ka veidi kummalisena silma see võtme teema, aga panevad tõepoolest oma hütid tabalukuga kinni. Ju siis Aafrikas ei saa teisiti.
Ott: see pulber (tubakas vist) tundus see olevat ühe vanema “daami” pärusmaa, kes seda mitte kellegagi ei jaganud.
Tere.
Vahva on lugeda Teie reiesikirja Namiibia põhjaosa hõimudest. Kuid natuke torkas sõna “tsivilisatsioon”. Kas teid varastada püüdnud kohalikud – lobeda jutu, kuid kelbasliku käitumisega persoonid väärivad rohkem tiitlit “tsiviliseeritud”, võrreldes hõimlastega kellega saatus teid reisil kokku viis? Leian, et aastatuhandeid oma kultuuri hoidnud hõimud on mitmeid kordi põnevamad, kui nii mõneski mõttes oma juured kaotanud linna “tsivilisatsioon”. Teie kirjeldused kohalike elust hinnanguid andmata on toredad.
Tänan.
Ei kujuta seda Aafrikat ette, aga kas lambist tsikliga kuhugi hõimukülla sisse sõita ei saa / ei või, kui olete näiteks lugenud, et seal kuskil on selline huvitav hõim ja piirkond? Või kuidas neid kaitstakse turistitulvade eest?
Tere.
Vaatan Teie suurepäraseid ja kvaliteetseid fotosid ja reisikirju kogu reisi jooksul.Tahan Teid tänada selle eest. Nii saavad maailmas kaasa reisida arvuti abil paljud eesti inimesed.Muret teeb,et olete Namiibias pikka aega ära kadunud.Loodan,et ei ole midagi halba juhtunud.Head ja turvalist reisi teile.Kui olin noor,siis reisisin ringi CZ mootorrattaga ja tean kui suurepärane matkamise viis see on.
Arnu.