Kummalisel kombel ei ole ma kusagil varem näinud kristlust praktiseeritavat nii suure pühendumusega kui siin, Aafrikas. Tänapäeva Etioopia aladel neljandal sajandil domineerivaks muutunud kristlus on usutunnistuseks umbes poolele riigi rahvastikust. Sestap pole ime, et alatasa näeb teeäärt mööda vantsimas mõnd valgesse riietatud palverändurit, käes avatud vihmavari, ning maastikul torkab silma nii mõnigi rist ja kirikutorn.
Kuid kõige tähelepanuväärsemad kirikud Etioopias ei ole ei aukartustäravatalt kõrged ega värvikirjud, vaid hoopis häbelikult maapõues peidus. 12.-13. sajandist pärit kirikud Lalibelas ei ole mitte ehitatud, vaid on kivisse tahutud, mis teeb neist oma aja tõelised meistriteosed ning ühtlasi kinnitab veendumust, et usk paneb inimesi tegema suuri asju.
Lalibela, tähtis palverännakute sihtkoht Etioopias, pole iseenesest muud kui üks mägiküla, kuid seal on tervelt 11 kirikut. Kõige tuntum neist, Pühale Jürile pühendatud kirik (Bet Giyorgis), on küllalt väike, ent rabavalt sümmeetriline – nagu keegi taevast oleks maapinnale löönud ristiga pitsati.
Et aga Etioopia on, nagu Eestigi, pühendatud Neitsi-Maarjale, on palverändurite jaoks tähtsaks paigaks Neitsi-Maarja kirik (Bet Maryam), mille sees ja ümber käib tihe sagin – kes kuulab ülimas härduses preestrit, kes loeb trepil istudes Piiblit, kes laulab Jumalale ülistust.
Sattusime isegi ühe ülistuslaulu peale, mis Aafrikale omaselt ei olnud läbinisti flegmaatiline, nagu meil kombeks, vaid sellele oli rütmipillide näol ikka väheke särtsu ja vürtsi lisatud:
[audio:Lalibela_Bet_Maryam_kirik.mp3|titles=Kristlik laul ja trumm Bet Maryamis]
Peale religioosse valgustuse saime Lalibelas rikkamaks ka mõningaste kulinaarsete elamuste võrra, mida suvalised teeäärsed külad, milles olime enne peatunud, meile ei pakkunud.
Näiteks armusime täiesti ära Etioopia kohvisse, mille valmistamine ja serveerimine on terve tseremoonia viiruki põletamisest, kohviubade röstimisest ja jahvatamisest ning kohvi keetmisest tulistel sütel. Kummalisel kombel piisas vaid ühest tassitäiest tummisest joogist, et hakata fännama kohvi ilma piimata – täiesti ennekuulmatu! Kas on asi kinni meie enda psühholoogias või on asi lihtlabases hetke reaalsuses – oleme kohvi sünnimaal, Etioopias, kus lihtsalt osatakse seda märjukest endliselt kõrgel tasemel valmistada.
Ka Etioopia kääritatud taignast leival, injeral, oli meile varuks üllatusi. Siiani olime mekkinud lihtsaid, ühe komponendiga variante sellest, kuid Lalibelas laoti injerale juba mitmeid maitsvaid täidiseid – hautatud ja keedetud aedvilju, tükeldatud spinatit, tomatisalatit, kikerhernepastat, läätsehautist, liha – mida siis sellesamuse õhulise taignatüki abil suhu tõsta. Nii maitsev, et seda võiks lõputult süüa, aga Etioopias ei tohi unustada, et midagi peab lõpuks taldrikule jääma – muidu pidavat nälg majja tulema.
Veel pilte Lalibelast:
Hei,
Kui Aafrikas ringi sõites Tansaaniasse satute ja tekib soov puhata/pesta vms ning eesti keelt rääkida, siis Dar Es Salaamis ja Sao Hillis on eestlased tööl, kellega võib julgesti ühendust võtta.
Siin on nende vastav postitus Trip-is ja ka nende blogi:
http://trip.ee/node/52041
http://africaandai.blogspot.com/
Nael kummi!
Loen teie reispäevikut ja vaatan aknast välja. Lumi on nii tugevalt vastu teise korruse akent tuisanud, et välja peaaegu et ei näegi.
Aga teie jutud ja pildid on alati oodatud.
Olge tublid!
Tere.
Kas olete nendesse ümaratesse hüttidesse sisse ka vaadata saanud? Tunduvad olevat kahekordsed- ei tea kas esimene korrus loomadele ja teine inimestele?. Fotot lähemale zuumides on minu arust õhus ka kaks paralleelset traati näha- kas isegi elekter sees?
Edu Teile!
Kuidas Etioopias interneti kiirusega on? Umbes 4 aastat tagasi oli see isegi Addis Abebas kohutavalt aeglane ja teistes linnades oli suht võimatu hotamailis kirjugi saata. Teil on õnnestunud isegi hulgaliselt pilte üles saada. Seega olukord on vist paranenud?
Olen Sel aastal olnud Etioopias 2 korral ja vaatan suure huviga juba teist korda teie blogi. Ma olen hämmingus nende piltida üle mis on tehtud supper prohvi käeläbi. Silm puhkab igat pilti vaadates. Kui Etioopias väga meeldib ja juhtub, et viibite ka 12 jaanuari paiku kesk Etioopias (Awassast 135km kaugusel umbes, Sodo linnakeses)oleks tore kohtuda.Jaanuaris sõidab Sodosse 8eesti vabatahtlikku kes 3 nädalat üht kooli renoveerivad. Samas on meil kaasas ka filmimeeskond 🙂 Jõudu ja jaksu teile. Kui Keeniasse ka plaan siis annaksin veel ühe eestlanna kontakti. Ja juhul kui igatsus eestist millegi järgi, andke teada!
http://www.etioopia.blogspot.com
Ivo ja Merle: aitäh kutsete eest! Kui kord ühes tükis niikaugele jõuame, võib juhtuda küll, et astume läbi. 🙂
Tiigrr: uudiseid lugedes tundub Eestis vägev lumemöll olevat – tegelikult just ühest heast rohke lumega talves olemegi puudust tundnud juba pikka aega.
punsu: ei ole küll korralikumalt saanud vaadata, ent tundub, et hütid on seest samasugused nagu väljast. Kivist seintega ja kahekordsed paistavad olevat rohkem nö jõukama rahva pärusmaa, maakohtades nad suuresti kõik läbinisti puust tehtud. See traatidega pilt on tehtud Lalibelas, mis on arenenum keskus ja seal loomulikult elekter suuremal jaol olemas.
vatse: internet on endiselt üliaeglane, kuigi eks ta ilmselt on mõne aasta taguse ajaga võrreldes ikka arenenud. Postituse tegemiseks tuleb käia läbi kogu asula, et leida stabiilseim ühendus, kuid ega seegi ei garanteeri, et pilte on võimalik laadida. Mekeles, ülikoolilinnas, käisime mitmes kohas, aga nii kaugele ei jõudnudki, et pildid üles oleks hakanud minema. Viimast postitust laadisime üles ja seadsime paika üle 3 tunni jutti (muidugimõista ei sisalda see piltide töötlemist ja jutu kirjutamist) ja olime ise veel rahul, et niigi hästi läks. 🙂
Märkasin, et teil sai hiljutu juba 800 päeva teel oldud, nii et jõudu reisi viimaseks viiendikuks!
Huvitaks mis kaameraga need fotod on võetud..nagu ma aru saan teil on digina kompakt kasutusel, kas midagi Canon G-st?
Sigma DP2s. Veidi juttu sellest siin.
A, väga cool valik..see vist see teise põlvkonna oma..vaatasingi et värvid paistavad silma erakordse intensiivsuse kuid puhtusega..ja mõtlesin ega seda nüüd järeltöötlusega ka nii palju saavuta mingist väikse sensoriga kompaktist..)Isegi bluri on märgata mõnes kaadris- suurema sensori üks plusse..kui sellel Sigmal ikka on suur sensor, ei mäleta enam täpselt..)
)Sorry eelnevas kommentaaris tahtsin öelda et bokeh ehk sügavusteravust on märgata,,..Aga muidu foveon tundub tõepoolest huvitav ja tahaks näha kuidas Sigma sellistes extreemtingimustes vastu peab..Vaatasin Sigma saidilt, et neid lausa nelja eri varianti praegu saadaval..