Kaks päeva on suht kõva sõitmine olnud. Eile üle 700 km, täna veidi alla 600 km – ilmselt suur tsiklieufooria – nüüd sai lõpuks ju sõita 🙂
Umbes 200 km Buenos Airesest eemal peatas meid esmakordselt politsei, kes üritas meile kohe selgeks teha, et oleme kiirust ületanud. Et talle olla seda raadio teel öeldud. Ja et trahv on nii umbes 300 USD. Siiski oli selge, et meie kiirusega oli kõik korras, aga kuidas sa ikka vaidled, kui sina ei räägi hispaania keelt ja kui politsenik ei räägi inglise keelt… Loe edasi Vesiratturid Argentina moodi ja korrumpeerunud Argentina ment→
Ilm on täna ilus ja miski nagu ei takistaks meil nüüd siit, Buenos Airesest, minema põrutada. Varahommikul juba saatsime teele Miriami, meie toakaaslase, kes on minu arvates ikka kohutavalt kangelaslik, et üksinda suure rattamürakaga tundmatuid teid ja liiklusolusid söandab avastama minna. Lisaks on ta veel suurepärane kokk, nii et nüüd oleme kulinaarses mõttes omapäi.
Nüüd igal juhul sööme hommikust, pakime viimsed asjad ja võtame suuna Brasiiliale! (st mõnda aega on ilmselt eetrivaikus)
Eile läksime kesklinna uue kindlustuse järgi, tagasi jõudes oli kell juba nii palju, et polnud mõtet Brasiilia poole sõitma hakata. Mõtlesime siis lõunamaalaste moodi, et teeme “mañana” (homme).
Nagu kuulda, tervitas tänane hommik meid kevadise paduvihma ja äikesega ning anti tormihoiatus just neile piirkondadele, kuhu plaanisime sõita – küllap peame veel siin päeva või kaks viibima.
