… ja ehkki plaanidel on kombeks muutuda, siis me väga-väga loodame, et SEE plaan toimib. Nimelt on meie hea sõbra Oti vanemad aasta viimastel päevadel Tallinnast Montevideosse lendamas ja meil on uhiuus Öhlinsi amort Eestisse ära tellitud. See peaks enne nende äralendu kohal olema, nii et nad saavad selle kotti pista ja Uruguaisse toimetada, kuhu ma neile vastu lähen, et pärast amordiga Argentinasse naasta. Hea plaan, kas pole? Kuidagi palju lülisid ainult, nii et jääb loota, et ükski neist alt ei vea:
- kas amort jõuab õigeks ajaks Eestisse, st nagu lubatud, jõuluks
- kas amort kui kahtlase välimusega ese lubatakse lennukile (registreeritud pagasisse loomulikult)
- kas kott ei lähe kahe ümberistumise käigus kaduma
- kas Argentina ametnikel ei teki tahtmist minu pagasit kontrollida ja impordimaksu nõuda
Oleme ikka parajalt pabinas, sest ega ta odav ei ole, see uus amort. Mõelda vaid, kui see ei jõua kohale…
Paralleelselt uue amordi ootamisega oleme lasknud ka vana amorti veelkord parandada, mis peaks teoreetiliselt homme valmis saama.
Nüüd oleme jälle dilemma ees, mida aastavahetuseni teha. Kas veeta jõulud Dakar Motos’is, pampas, või sõita tuhat kilomeetrit mingis suunas, et jõuda kusagile ilusasse/huvitavasse kohta (lähemal ei ole eriti midagi) ning et hiljem jälle (uuele amordile, videokaamerale järgi) tagasi tulla? Kui päris aus olla, siis ega ükski neist variantidest ei imponeeri eriti. Võib-olla me oleme lihtsalt mandunud.
Tegusatelt (autotuunijatelt) naabritelt kuulduv kuuba mambo ehk turgutab:
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA-DM-naabrid.mp3]
Teiseltpoolt kostub naabri aiast papagoi, seda torinat kuuleme iga päev:
[audio:http://yhelteljel.ee/audio/BA-DM-naabri-papagoi.mp3]
elu on kummaline!? kuivõrd pisikestest asjadest on suured asjad sõltuvad…Mingi amort! mõtleks!
Edu ja ilusaid pühi sinna kaugele!
Juhul kui sa ise pole selle peale tulnud soovitaks uut amorti ennem teele panekut veidi “töödelda” ja anda talle mitte just kõige uuema asja väljanägemine. Kindlasti eemaldada värviline originaalpakend ja kirjad-kleepekad, see ehk kahandab nägija huvi asja vastu. Pakkida päevi näinud musta prügikotti vms. Annab tolliametnikele vähem põhjust suurt summat pistist küsida. Ise toimin sarnaselt mitmesuguse reisivarustusega, et vähem silma jääks.
Lennukis kohvri läbivalgustamisel võib asi muidugi liigset huvi tekitada oma kuju ja ehituse poolest aga lootma peab. 🙂
Mandumine… ega see tunne teil arvatavasti hea ei ole. Selline keberniit ehk ongi reisimise kõige ebameeldivam kaasnähtus. Kohapeale jäämine ehk süvendaks masendust veegi? Isegi igavas kohtas ringi sõitmine viib vähemalt mõtted mujale, ei passi päris niisama…
Kuulge, kirjutage vahepeal midagi ka nendest inimestest, keda kohtate, elamistest/olemise viisidest, mida näete, objektidest, mida leiate, oma mõtetest, paradigmamuutustest, lootustest, kogemustest.
Kui te liikuma hakkasite, olin ma hirmuskoleväga kade, aga praegu hakkab vaikselt tunduma, et… noh, motika parandamisest te võite kirjutada sama hästi ka Eestis 😛
Minu kui kroonilise hääletaja ja low-tech rändaja kogemus ütleb et ega tehniliste jublakate ülesütlemisel või puudumisel elu seisma jää. See on lihtsalt võimalus nautida reisimist ilma sadulata/fotokata/telefonita jne.
Selge see, et kvaliteetfotokaga tehtud klõps annab võibolla mingeid nähtusi paremini edasi kui sõnaline kirjeldus või vabakäejoonistus – ja ise sõidetud distants on ehedam kui kellegi tuttava kaubaauto kastis läbitu, aga see on vaid üks variantidest.
Ma ei taha moraali lugeda, aga… nomaitea, katsuge ikka lugejate kadedust natuke alal hoida 😉
Rebaseonule: amordi kaubandusliku välimuse kaotamisele oleme juba mõelnud – eks seda trikki ole ennegi tehtud 😉 Nüüd pole tõesti muud kui loota…
Maalile: ehk on käes see hetk, kus oleme näinud ja kuulnud nii palju, et pähe on tekkinud nii palju mõtteid, et enam ei suuda otsustada, millest kirjutada. Selles mõttes ongi praegune “seisak” ehk isegi positiivne, et annab võimaluse mõtteid setitada, mitte neid pidevalt juurde tekitada, nii et lõpuks enam ööl ja mütsil vahet ei tee. Igal juhul on huvitav teada, millest lugeda tahetakse, kuid samas jällegi peame tegema mingi valiku, sest kirjutada on ju tegelikult paljust, kuid lugejaid päris üle koormata ka ei tahaks 🙂 Võib-olla kirjutada üks raamat ei olegi nii halb mõte…
Kohapealt, s.t. näiteks 1000km raadiusest tõesti seda amorti osta või tellida ei ole võimalik? Kasvõi originaali ja esindusest. Oleks ilmselt riskivabam variant ja minu esimene valik isegi kui seda kasvõi paar nädalat ootama peaks.
Maalile: Njah, eks hääletaja ja motomatkaja elu ongi veidi erinev – ühestküljest tekitab tehnika alati teatavaid takistusi (kui see ei toimi), samas on need vahendid vabaduse nautimiseks. Teisalt, eks matkamehed on sama erinevad nagu me kõik inimesed päriselus – mõnele on oluline kärutada asustuseta kõrvalteedel, teha häid pilte ning sealjuures kõike seda koos oma oluliste tehniliste vidinatega. Niiet ärge sundige kedagi oma pilli järgi mängima, las inimesed teevad oma tripi nii nagu õigeks peavad. Jube mugav on istuda aruti taga, klõpsida linki ja öelda et “tehke midagi, mul on igav” 😀 Amort jõusid Eestisse ja saab õigeaegselt lennukile. Seiklus, mis muud!
Kuulge mõnusaid jõule teile sinna 🙂 Hapukapsast ja verivorsti vast ei saa sealt, aga noh, ehk tuleb maitse meelde 🙂