Ajalooliselt Tiibeti ja Kašmiiri, aga ka Hiina ja India vaheliste kaubakolonnide teekonnal asunud Leh ei ole oma võimsat positsiooni kaardil minetanud, ehkki täna kindlustavad strateegiliselt hea asukoha hoopis mägist Ladakhi piirkonda avastama tulnud turistide hordid. Tõepoolest – täna kohtab mööda Induse jõe orgu kulgeval teel palju harvemini kašmiirvilla, siidilõnga ning hinnalist brokaatkangast vedavaid autosid kui džiibitäit India keskklassi turiste.
Ehkki Leh ei ole enam ammu see atmosfääriline küla, mis ta ammu kuuldavasti oli – täpsuse huvides olgu lisatud, et ta on kasvanud enam kui 27 000 elanikuga linnaks – on tal siiski oma, mägiasula jämedakoeline hõng. Vanalinna madalad, põletamata tellistest majad ääristavad kitsaid tänavaid, mis mägisest aluspinnast tingituna kulgevad kui kolmemõõtmeline labürint. Siin-seal magavad lehmad või koerad ning möödud mõnest chörtenist või palverattast, mis generaatorina pööreldes häid soove tuulde lennutab.
[audio:Leh_kellaga_suur_palveratas.mp3|titles=Kellaga suur palveratas Lehis ja seda ringi ajavad budistid]Või siis on sul piisavalt õnne, et peale sattuda tervet asulat haaravale budistlikule pidustusele, kus inimesed moodustavad pühapaikade vahel kulgevaid rongkäike ning orus kostab mäekülgedelt tagasipõrkuva muusika techno-heli sarnane kakofoonia.
[audio:Leh_budistide_pyha.mp3|titles=Budistide püha Lehis – tehislik rütmitu tehno alt tuleva meloodiaga ja mäenõlvadel trumme taguvast paraadist]Kuid kui oled piisavalt söakas, jõuad mõne kaljunukile ehitatud gompa ehk tiibeti kloostrini või linna kohal kõrguva 17. sajandist pärit üheksakorruselise palee juurde, mille lasi ehitada Ladakhi kuningas Sengge Namgyal. Tõtt-öelda jätab mudaplokkidest palee tagasihoidliku mulje, kuid hoopis teine lugu on vaadetega, mis selle juurest avanevad – Lehi linn rohetavas jõeorus, taamal voolav Indus ning selle taga kõrguv lumine Zanskari mäestik – isegi kui palee juurde jõudes on hing suurest ronimisest kinni, paneb vaatepilt päikesepaistelise ilmaga ikkagi ahhetama.
Kuid turiste tõmbab siia siiski ka miski muu. Jääge lainele!
pildilt tundub et hakkate ka india nahavärvi külge võtma juba… kuda see päike seal mägedes ka on?
Ilmselt oleme jumekamad kui üks värskelt talve üle elanud eestlane, kuid indialaste mõistes on meil ikka “ilus, valge nahk”. Päike võtab mägedes liiga agressiivselt, nii et kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi pealekandmine on vajalik mitu korda päevas.
Huvitav maa. Teil on palju rohkem julgust kui meil
Margus, palju önne sünnipäevaks ja edu rännakul!
vanemad