India põhjaosas, Himachal Pradeshis asub naljaka nimega küla, MacLeodGanj. Ta on koduks suurele hulgale Tiibeti põgenikele, keda terves Indias arvatakse olevat ligi 200 000. Sealsamas on end alates 1959. aastast sisse seadnud ka Tiibeti eksiilvalitsus eesotsas kuulsa dalai-laamaga.

Kes see dalai-laama siis on ja kust on ta endale saanud sellise kummalise nime? “Laama” tähendab tiibeti keeles budistlikku õpetajat, kuid sõna “dalai” on hoopis mongolikeelne, ning tähendab ookeani, nii et kokkuvõttes on dalai-laama kui õpetaja, kelle vaimsus on sama suur kui ookean.

Dalai-laamaks ei valita, ega seda tiitlit ei pärita, vaid selleks sünnitakse. Tiibetlaste uskumuse kohaselt on dalai-laama Avalokitešvara ümbersündiv kehastus, antud juhul järjekorras juba neljateistkümnes. Ühe dalai-laama suremisel otsib kõrgete vaimulike kogu märke (läbi meditatsiooni, või tõlgendades loodusnähtusi), mis aitaksid leida järgmist dalai-laamat. Kui kirjeldusele vastavaid kandidaate on mitu, viiakse nendega läbi katseid ja pannakse proovile, selgitamaks välja “seda õiget”. Näiteks tänane dalai-laama tehti kindlaks nii, et talle anti ette hulk mänguasju (ta oli siis vaid kaheaastane), millest osa olla kuulunud viimasele dalai-laamale. Ta olla need teiste seast välja valinud ning kuulutanud: “Minu oma!”

Dalai-laama on ühtviisi kõrgelt austatud nii tiibetlaste vaimse juhi kui riigiisana, ehkki viimasel ajal on ta hakanud valitsuse demokratiseerimise ettekäändel poliitikast taanduma. Ehk on asi ka selles, et tema leebe (budistlikus kontekstis “kesktee-“) poliitika Hiina okupatsiooni suhtes on tekitanud tiibetlaste seas nurinaid.

Tänaseks juba üle viiekümne aasta pagenduses elanud tiibetlased ei kavatse aga alla anda, ning ehkki end ollakse nii Indias kui Nepalis küllaltki hästi sisse seadnud, ollakse valmis päevapealt asjad pakkima ning lahkuma. Tagasi koju, tagasi Tiibetisse, mille territoorium, muide, on sama suur kui 2/3 Indiat (ja India on teadupoolest hiiglaslik) ning mille keskmine kõrgus merepinnast on üle 4000 meetri!

MacLeodGanj on niisiis vaid ajutine peatuspaik, nagu budistlikus elufilosoofias on kõik materiaalsed asjad ajutised. Isegi Tsuglagkhangi tempel, kus dalai-laama õpetamas käib, jättis väga lihtsa, tagasihoidliku mulje, juhtides justkui tahtlikult tähelepanu sellele, et olulised asjad elus on need, mida ei saa käega katsuda.

Mõned hetked MacLeodGanjist: