Kalgoorlie

Nikli rafineerimistehas - pole just loodussäästlik...

Enne sõidu juurde asumist korra veel Kalgoorlie’st.

Põhjuseks, miks see linn 1893. aastal asutati, oli kuld, ja nii on linna areng selle sünnist saati tiksunud kulla hinna tõusude ja languste rütmis. Tänapäeval arvatakse, et koht, kus linna asutajad esmakordselt labida maasse lõid, on lausa maailma üks suurima kullakontsentratsiooniga paiku, nii et pole ime. Tänaseks on suuremaid ja väiksemaid kullakaevandusi (ja mõningal määral ka niklikaevandusi) linna ümber ja selle sees kõik kohad täis. Lance ütles, et šahtid kulgevad isegi tema maja alt, nii et kui mainisime talle, et tundsime, kuidas maa jalge all värises, ei tõusnud tal selle peale isegi kulmud – see pidavat olema täiesti igapäevane asi.
Kummaline on ikka mõelda, et sealsamas, sinust vaid sadakond (või mõnikord ka kümmekond) meetrit eemal kaevandatakse kulda. Nojah, KULDA! On see lapsepõlves kuuldud muinasjuttudest või hoopis tänapäeva staariglamuurist, kuid kullal kui nähtusel on mingi eriline aura – justkui oleks tegemist millegi kauni ja kättesaamatuna. Tegelikult on kuld peale ehtekunsti laialdaselt kasutusel ka tööstuses, elektroonikas, isegi meditsiinis.
Kuid kulda on nüüdseks alles jäänud üsna vähe ning selle kättesaamine maapõuest nõuab suuremaid ressursse, kuid see ei paista olevat eriline probleem – kullatööstus ei maga siin kunagi – tööd tehakse 24 tundi ööpäevas ning linnapilt ei reeda kuidagi mujal maailmas juuri ajavat masu.
Kalgoorlie üheks sümboliks võib pidada Superpit’i ehk Superauku, st avatud kaevandust, mis on 3,6 kilomeetrit pikk, 1,6 kilomeetrit lai ning 0,5 kilomeetrit sügav. Nii suur ta muidugi pole, kui Tšiilis nähtud vasekaevandus, kuid päris suur ikka. Ja kuidas muidu, kui et seal askeldavad hiigelsuured masinad, mis ülevalt vaadates tunduvad kui mänguautod. Siin mõned pildid:

200 000 EEK üks rehv, 2300-hobujõuliste mootorite all  kuluvad teised väga kiiresti.

Suured 2300-hobuselised, 400-tonnise kogukaaluga veokid Super Pit-is

Kopp: üks kopatäis on 60 tonni materjali, ahjaa - bensiinipaak seda vedaval sõidukil on 11 000 liitrit ja veavad 2 mootorit 3700 hobujõuga. On veel näitajaid vaja? :)

Näitena ülalolevat koppa “kandva” buldoosri, mida seal parsajagu kasutuses 4 tükki, parameetrid:

Maksumus: 100 000 000 EEK/tk
Võimus: 3714 hobujõudu (2 mootorit)
Kaal: 685 tonni
Kütusepaak: 11 000 liitrit
Maksimaalne kiirus: 2,1 km/h
Üks keskmine kopatäis: 60 tonni

Super Pit kogu oma hiilguses:

Super Pit-i panoraam

Ja helilõik tööhoos kaevandusest (kuidas parasjagu tuul heli meieni tõi sealt sügavalt suurest august):

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Super_Pit.mp3]

Hommikul, kui Kalgoorlie’st lahkusime, nägime enesele üllatuseks tee ääres karjatatavaid laamasid. Nagu ka kaameleid, ei osanud me neid Austraalias ees oodata, sest neid seostame rohkem Lõuna-Ameerika mägialadega. Huvitav, millised üllatused meid siin veel ees ootavad?

Laama Kalgoorlies

2 thoughts on “Kalgoorlie”

  1. Kuhu teie Kalgoorlie’st edasi soidate? Louna rannik Esperance’st kuni Cape Leeuwini tasub ara. Ja siis mooda randa Nambung rarvus parki, peale seda Exmouthi ja lopuks muidugi Kimberley. Head reisu ja loodame, et mootor tsikkel veel vastu peab.
    Raul

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga