Lisasime galeriisse portsu analoogkaameraga tehtud pilte.
2 thoughts on “Analoogpildid”
Analoog on lahe, hea nostalgiapuhang. Ma vist ikka järgmisel pikemal tripil võtan ainult filmika, ei viitsi mitme kaameraga või ainult digiga majadada. Teistele on hea digiseebikaga klõpsida aga hing ihkab midagi muud. See pealiskaudne digitamine on nagu mingi litutamine. 🙂
Mis filmile üks Tšiili ja Argentiina mustvalge sats on tehtud, kus “Raúl – meie mõistes külalislahkuse etalon” jm? Kodak?
Meil on nii välja kujunenud, et kompaktne digiseep on dokumenteerimiseks (á la tuled tsiklilt maha ja paned pikemalt mõtlemata klõpsu ära) ja filmikaameraga kunstipärasemalt pildistatud (otsid rohkem seda n.ö. õiget kaadrit). Oleme paadunud filmifanaatikutena proovinud ka ainult filmikaga matkata ja hiljem, aastate pärast kahetsenud, et just selliseid dokumenteerimisklõpse pole, mis tegelikult asju kõige paremini ja eredamalt meelde tuletavad, kui need ajusoppides unustustesse juba vajunud, sest nendel väga valitud “kunstipiltidel” pole paljusid sinu igapäeva matkaelus kogetud nüansse. Teistele, kes asjaga pole seotud olnud, on muidugi tihti igav vaadata neid dokumentaaliklõpse. Samas tahad ilu ka, nii et ongi selline pidev “kahepaiksus” fotode suhtes, et mõlemast oma osa saada.
Raúli portree on jäädvustatud ADOX CHM 400 filmile. Aga nii värvilised kui mustvalged on üldiselt kõik eri filmidele tehtud.
Analoog on lahe, hea nostalgiapuhang. Ma vist ikka järgmisel pikemal tripil võtan ainult filmika, ei viitsi mitme kaameraga või ainult digiga majadada. Teistele on hea digiseebikaga klõpsida aga hing ihkab midagi muud. See pealiskaudne digitamine on nagu mingi litutamine. 🙂
Mis filmile üks Tšiili ja Argentiina mustvalge sats on tehtud, kus “Raúl – meie mõistes külalislahkuse etalon” jm? Kodak?
Meil on nii välja kujunenud, et kompaktne digiseep on dokumenteerimiseks (á la tuled tsiklilt maha ja paned pikemalt mõtlemata klõpsu ära) ja filmikaameraga kunstipärasemalt pildistatud (otsid rohkem seda n.ö. õiget kaadrit). Oleme paadunud filmifanaatikutena proovinud ka ainult filmikaga matkata ja hiljem, aastate pärast kahetsenud, et just selliseid dokumenteerimisklõpse pole, mis tegelikult asju kõige paremini ja eredamalt meelde tuletavad, kui need ajusoppides unustustesse juba vajunud, sest nendel väga valitud “kunstipiltidel” pole paljusid sinu igapäeva matkaelus kogetud nüansse. Teistele, kes asjaga pole seotud olnud, on muidugi tihti igav vaadata neid dokumentaaliklõpse. Samas tahad ilu ka, nii et ongi selline pidev “kahepaiksus” fotode suhtes, et mõlemast oma osa saada.
Raúli portree on jäädvustatud ADOX CHM 400 filmile. Aga nii värvilised kui mustvalged on üldiselt kõik eri filmidele tehtud.