Gruusias on rohkelt pika ajalooga kirikuid ja kloostreid – üks vingem kui teine. Kõiki neid läbi käia me muidugi ei kavatse, aga mõned huvitavamad (ja paremini trajektoori sobituvad) valisime siiski välja.
Paljud neist asuvad looduskaunites kohtades, ning Sapara ei ole erand. Üheksandast sajandist pärit klooster asub Samske-Javakheti piirkonnas metsaga kaetud mägedes üpriski eraldatud kohas. Kahjuks ei ole lubatud sees pilti teha, kuid 14. sajandist pärit freskod kloostri kirikus on muljetavaldavad – väga detaili- ja värviderohked.
Munga palve Sapara kloostris:
[audio:sapara.mp3|titles=Munga palve Sapara kloostris]Kuna pärast kloostri nägemist oli õhtu juba käes, siis otsustasime sealsamas lähedal telkima jääda. Leidsime koha mändide vahel, kust avanes päris kena vaade.
Järgmisel päeval tahtsime minna vaatama umbes tuhande aasta vanust Vardzia koobaslinna. Suures tuhinas sõitsime õigest pöörangust mööda, avastades oma möödapaneku umbes paarkümmend kilomeetrit hiljem. GPS-i usaldades ei hakanud me sama teed tagasi minema, vaid võtsime ette otsema, üsna muhkliku tee, mis mingil hetkel jõudis järsakuni, kust avanes vaade teisel pool orgu asuvale koobaslinnale, ning kust üsna järsku rada mööda sai allapoole kulgema hakata.
Koobaslinn ise on selles mõttes tähelepanuväärne, et ta koosneb enam kui kümne korruse ulatuses liivakivist välja tahutud eluruumidest, mida on kokku mitusada. Tuvastatud on nii endine pagaritöökoda, apteek, kui loomulikult kirik. 1283. aastal tabas koobaslinna maavärin, mistõttu selle välissein varises kokku.
