Uyunis veetsime lõpuks kokku neli ööd. Kuidagi trehvas nii, et samal nädalavahetusel, kui me seal olime, toimus ka Uyuni karneval. Midagi väga suurt see ei olnud, kuna küla ise ei ole teab mis suur (Eesti mõistes ei oleks 14 000 elanikku muidugi enam küla, aga Uyuni on ikka küla mis küla, vähemalt meie silmis). Kolm päeva järjest liikus mööda tänavaid pillimeeste ja kostümeeritud tegelaste rongkäik, keerutati jalga ja lasti pauku. 

[audio:http://yhelteljel.ee/audio/Uyuni-festival.mp3]

Vajuta heli käima ja jälgi pilte, ehk annab seal oleku tunde kätte:

Täitsa lõbus oli seda tralli jälgida, kuid kolmanda päeva lõpuks oli see juba väsitav, kuna jäi mulje, et peale paari-kolme loo orkester mägida ei osanud.

Käisime ära ka nn rongide kalmistul, kus kolm kilomeetrit külast väljas, Tšiilis asuvasse Antofagasta sadamalinna (mis kunagi varem on Boliivialie kuulunud) viiva raudtee ääres, on lademetes roostetavaid vedureid ja  vaguneid.

Mõned panoraamid kalmistult:

Uyunis viibitud aja tähtsündmuseks kujunes aga ootuspäraselt meie pikaajaline unistus ehk sõit Uyuni soolajärvele. Kuival perioodil on see lihtsalt üks valge soolaväli, nii kaugele kui sulm ulatub. Praegu aga on siin, altiplanol, vihmaperiood, ning kogu järv on kaetud veekihiga. Eri kohtades on vee sügavus erinev. Meie üle mõnekümbe sentimeetri sügavusse vette oma tsikliga minna ei söandanud, sest soolaveest hullemat vaenlast mootorratta elektrisüsteemile ja metalldetailidele on raske leida. Ehkki tol päeval, kui me järvel käisime, oli ka natuke tuult, oli järve veepind pea peegelsile, nii et kõik objektid, mis jäid vaateulatusse, olid kenasti ka peegelduses näha – mäed, pilved, ning ka meie ise. Mitte asjata ei öelda, et kui jäv on veega kaetud, on sel psühhedeelne ilme. See oli  tõeliselt vägev elamus, mida oleks iga kell valmis kordama (kuid tsikli säästmise nimel peedistaks parem mõne turismifirma džiipi – saab kaugemale minna, ilma et peaks end sõiduki heaolu pärast haigeks muretsema).

Panoraamid märjalt Salarilt:

Pärast järvel käimist kihutasime tagasi Uyunisse, et tsikkel kiiremas korras nagu kord ja kohus puhtaks pesta, sest sool on kiire korrodeerija ja õgib iga mootorratta (erinevalt autodest pole mootorratastel üldiselt üldse soola olemasolule teedel mõeldud) elusast peast ära kui õigeaegselt ei reageeri. Tundub, et läks õnneks!