Enamasti näeme mootorrattureid sõitmas-matkamas kambakesi koos, toimuvad kokkutulekud, juba on ka Eestis hulganisti mootorrattaklubisid, korraldatakse nädalavahetuse väljasõite jne. Jäänud on mulje, et mootorratturid on äärmiselt sotsiaalsed inimesed.
Ilmselt just seepärast küsitakse meilt tihti, miks ei lähe me matkale mitme ratta ja suure kambaga? Oleks ju turvalisem, pealegi on “seltsis segasem”? Samas eelistame oma kogemuse põhjal ringi uidata just kahekesi.
Millised on siis meie arvates üksi ja mitmekesi matkamise plussid ja miinused? Vastuse leiate altpoolt.
Mitmekesi matkamise eelised:
- turvalisem – väiksem oht, et kohalikud tulevad tüli norima/varastama;
- võimalus kõikvõimalikud vajaminevad varuosad, tööriistad mitme mootorratta peale ära jagada – nii väheneb ka teele jäämise oht;
- saab emakeeles suhelda, ei teki üksilduse tunnet;
- “seltsis segasem”, saab nalja.
Mitmekesi matkamise puudused:
- oma “kultuuriruum” käib sinuga pidevalt kaasas (olles pidevalt sama kultuuri inimeste seltsis ja nendega pidevalt suheldes ei koge “võõrast” kultuuriruumi täielikult);
- “loomakarja” efekt – isiksused pole enam indiviidid, vaid osa jagatud süsteemist;
- sobib pigem sotsiaalsetele ning sarnase mõtteviisi ja väärtushinnangutega inimestele, vastasel korral on konfliktid varmad tekkima;
- raske süveneda oma mõtetesse ja oma “privaatsesse ruumi”;
- ei ole suurt motivatsiooni tutvumaks uute inimestega (seltskond on juba “olemas”);
- tegevusi ja käike planeerides tuleb kõigiga arvestada (kes tahab poole päevani magada, kes tahab kell 8 juba startida, kes õhtul rahulikult õlut juua, kes seiklema minna jne);
- vastuolu matkamise ühe peamise väärtusega, milleks on vabadus.
Üksi matkamise eelised:
- kontakt võõra kultruuriruumiga on vältimatu, kusagile ei ole “taganeda”;
- võimalus seada eesmärgid, marsruut ja ajakava oma äranägemise järgi;
- lihtsam saavutada kontakti uute inimestega;
- ei pea pidevalt muretsema teiste rahulolu pärast;
- võimalus süveneda oma mõtetesse ja on piisavalt “privaatset ruumi”.
Üksi matkamise puudused:
- võib tekkida üksildustunne (eriti pikkadel matkadel (üle poole aasta) võib see muutuda rõhuvaks probleemiks);
- võib tekkida igatsus lähedaste järele;
- mõneti vähem turvaline.
Ülalolev peaks põgusalt kokku võtma, mis otsustame minna kahekesi. 3 aastat pole kül 20 aastat, aga piisavalt “kriitiline aeg”, vajamaks võimalike situatsioonide läbimõtlemist, vältimaks võimalikke üllatusi ja vaimseid karisid…
…aga mis peamine: meile jääb siiski vabadus 🙂
Väga kenasti kokku võetud see, miks ka me peamiselt kahekesi liigume 🙂