Öeldakse, et ühel tõsisel motoekspeditsioonil on pool “rõõmust” tsikli ettevalmistus. Nii ta kipub olema…

Siin mõned tehtud modifikatsioonid:

• Tagaraam sai tugevamaks keevitatud, keevituskohad uuesti üle värvitud. Tegin mõningast tuhlamistööd oma motomatka viidete ja tutvuste kogus, et tuvastada mudeli nõrgad kohad, millest üks on, nagu enamus teistel ratastel: tagaraam. Tagaraami eemaldamine ja paigaldamine nõudis päris tükk tööd, akrobaatikat (asja üksi tehes) ja nokitsemist – vähemalt pool päeva. Raamitelgede kriitilised ühenduspunktid said täiendavalt toestatud raudplaatidega. Loodetavasti on sellest suurest ettevõtmisest midagi kasu ka… Katkise raamiga kusagil Amazonase mudamülkas tegemist teha ei taha 🙂

• Võtsin kogu kardaani osadeks lahti, et detailidele ülevaatus teha, ja kui ma juba kord seal olin, siis vahetasin ära ka paraleveri liigendi ja kiige laagrid. Seda rohkem “igaks juhuks”, sest originaallaagritel oli kulumisruumi veel küll (ehkki rattal oli tolleks hetkeks läbisõitu juba 73 000 km). Üks kardaani universaalliidestest andis tunnistust veidi ebaühtlasest liikumisest ümber ühe telje, mis oli küll vaevu aimatav, kuid tekitas minus teatud paranoiat. Eraldi neid liideseid ei müüda, ainult koos kardaaniga, mis komplektina ostes maksab palju-palju. Midagi peab ka saatuse hooleks jätma…
• Paigaldasin Leo Vince racing-summuti (tõupuhas matkaratas ja sportsummuti ei ole, tõsi küll, just tavaline kombinatsioon). Pigem rohelise mõtteviisiga inimestena on meil ka üsna häiriv mõelda, et suundume niivõrd pikale matkale rattal, millel pole katalüüsmuundurit ja mis paiskab seetõttu õhku rohkem heitgaase. Siiski ei teinud me otsust rohelise mõtteviisi kahjuks ilma seda argumenteerimata. Sportsummuti suur eelis meie silmis on kaaluvõit – kui BMW originaalsummuti kaalub 12,0 kg, olles pommraske, robustne ja mõeldud kestma igavesti, siis Leo Vince kaalub vaid 3,8 kg – kaaluvõit missugune!!! Ratas on 8 kg kergem, st saame varasema seadistusega võrreldes 8 kg rohkem kraami tsikli peale laduda :). Pooltargument on ka see, et varem või hiljem lakkaks “roheliselt mõtleva inimese sõber” katalüüsmuundur niikuinii toimimast, sest see ei talu hästi lisanditega kütust, mida eri maailmanurkades “serveeritakse”. Nüüd kui summuti sai paigaldatud, pidime Kariinaga kohe üksmeelselt tõdema, et see teeb looma moodi hirmsat häält, ja seda vaatamata sellele, et sellesse on paigaldatud sõel (nn decibel-killer) – tootja küll väidab, et kui sõel sees, vastab ta Euroopa Liidus kehtestatud mürataseme nõuetele. Ehk on asi siis selles, et oleme ülivaikse originaalsummutiga liiga ära harjunud. 90-100km/h juures sõites, või veel hullem -kiirendades – tekkis Teise Maailmasõja ründelennuki tunne (noil muide olid kas radiaal- või boksermootorid, ehk teisisõnu tegid ehmatavalt sarnast häält bokseri BMW’ga) :). Kohati tundsin end ühena nendest superbike/supermoto meestest, kes tänaval oma Akrapovic/Remus/Yoshimura vms. trendika firma racing-summutitega varustatud pillidega memmesid hirmutavad. Ei kujuta ette, mis siis veel saaks, kui sõel välja võtta. Igatahes sai summutile lisaks sõelale üks pikendustoru veel otsa, et ta kuumuse kohvrist eemale hoiaks ning müra veelgi summutaks – nüüd kannatab juba ka pikka maad sõita. Kaks kärbest ühe hoobiga!

• Valmistasin ise esiporilaua pikenduse, tänu millele on mootori esiosa nüüd läbi mudamülgaste sõites palju puhtam. Arvestades sellega, et matkal olles peseme ratast väga harva, on see suur eelis.
• R1150GS Adventure 30-liitrisele paagile sai tehtud modifikatsioon, mis võimaldab kasutada suuremat osa paagist – nüüd on selle kasulik maht 32 liitrit. See annab autonoomsust üle 500 kilomeetri, väga säästlikult sõites isegi 700 kilomeetri kanti.
• Tuuningumeestele tuttavast alumiiniumvõrest meisterdasin paarikümne minutiga radiaatori kivikaitse, mis muidu maksaks paarkümmend eurot.
• Isetehtud on ka teleleveri kaitse – selleks pole vaja teha muud kui kaks parajaks lõigatud kummitükki (mõnekümne sendi väärtuses) õigetesse kohtadesse teleleveri juurde liimida – polegi vaja välja käia kümneid ja kümneid eurosid Touratech’i ülepingutatud vidinate eest.
• Lõikasin esiporilaua lühemaks – lihtsalt sellepärast, et see näeb šefim välja 😀