Hiljuti sai tehtud eelviimane osa kaitsesüste. Oleme nüüd juba paar kuud käinud Merimetsa haiglas vanu vaktsiine pikendamas ja uusi tegemas (kõike ei saa ju korraga!), kõik ikka selleks, et välisilma karmid tõved ei saaks meid pika sõidu jooksul ebameeldivalt üllatada. Tänaseks oleme oma antikehapagasisse pakkinud järgmised:
Kõhutüüfus (pikendatud)
A-hepatiit (pikendatud)
Teetanus-difteeria
B-hepatiit (2 süsti, kolmas aasta pärast)
Marutaud (3 süsti)
Kollapalavik
Ja veel “puugitõve” (puukentsefaliidi) pikendus, kohalikuks tarbimiseks.
Kes enam mäletab, mitu korda oleme end leidnud taolise dialoogi osapoole rollis. Juhtus seda ju nii Süürias kui Jordaanias, iraanlaste jaoks olime külalised Hispaaniast või Austraaliast – mis parasjagu tuttavam oli. Asi muutus selgemaks, kui selgitasime, et meie naaberriigid on Venemaa ja Soome, või viitasime Skandinaaviale. Tegelikult tahan öelda, et Eestis on mõnus olla. Väga muhe – vinüül ketrab parajasti head muusikat, maitsev kohv ja muidu chill, nagu tänapäeval kombeks öelda, sohva peal. Kolm elementi, millest matkal võib tihtipeale tõsist puudust tunda… Peaks vist ikka kuhugi ühe gloobuse või maakaardi torkama, et saaks kaugete maade inimestele näidata, kust me tegelikult tuleme…
Nii-nii. Näib, et tänapäeva tehniliste lahenduste abil suudab ka lihtsurelik päris oma kodulehe Internetti riputada. Ma pole küll teab mis veebiprogemise äss, aga tundub, et tahtejõu toel on meie koduleht pärast pikki magamata öid nüüd valmis. 🙂
Seega võime öelda: tere tulemast kõigile, kes siia lehele on sattunud!
