![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/img_5614.jpg\" "\\"5")
<\/p>\n<\/p>\n
Kui juba Ushuaias olime, oleks olnud patt j\u00e4tta minemata Tierra del Fuego rahvusparki, kus asub turistide poolt \u00fcleekspluateeritud \u201ctee l\u00f5pp\u201d. Kohustuslik kl\u00f5ps tehtud, saime mahti natuke ka pargis endas ringi vaadata. Kuigi maailma l\u00f5pust oleks oodanud ehk rohkem suurejoonelisust ja draamat, v\u00f5lus koht meid hoopis vaikse iluga – k\u00fcllalt madalad, ent ometi v\u00e4\u00e4rikad puud, varjulised metsasalud, v\u00e4ikesed ojad. Ei \u00fchtegi lumist m\u00e4etippu ega j\u00e4\u00e4liustikku. Tuul oli siiski p\u00e4ris karge ning v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6gi tegemine v\u00f5ttis s\u00f5rmed p\u00e4ris kangeks. Telgis \u00f6\u00f6bides v\u00f5isime aeg-ajalt kuulda m\u00f6\u00f6dakappavate hobuste kapjade all maad m\u00fcdisemas.<\/span><\/p>\n \u00a0<\/p>\n Tierra del Fuegost enam l\u00f5una poole tsikliga minna ei saa, nii et v\u00f5tsime suuna p\u00f5hja. Punta Arenasest sadakond kilomeetrit p\u00f5hjas seadsime end rannast sajakonna meetri kaugusel telkima – head kohta otsides m\u00e4rkasime j\u00e4neseid siin-seal ringi kalpsamas. Enne tekimiskoha leidmist m\u00f6\u00f6dusime maanteel mahaj\u00e4etud kaubajaamast – k\u00f5ik oli seal olemas – s\u00f6\u00f6kla, garaa\u017e, sepikoda, ladu, b\u00fcroo. K\u00f5ik n\u00e4gi v\u00e4lja nagu oleks tegemist olnud m\u00f5ne vesterni stseeniga. Tuul keerutas teel liiva \u00fcles ning akendes haigutas t\u00fchjus. K\u00f5ik n\u00e4gi v\u00e4lja nii, nagu see kunagi ammu-ammu oli sinna ehitatud – sugugi mitte lagastatud ja l\u00f5hutud, nagu tihtipeale Eestis n\u00e4ha v\u00f5ib. K\u00fcllaltki m\u00fcstiline paik, ja otse tee \u00e4\u00e4res.<\/span><\/p>\n Kui olime Punta Arenases sularahavarusid t\u00e4iendadud (sealt algas pikem s\u00f5it l\u00e4bi T\u0161iili) ning paagi t\u00e4is tankinud, asusime s\u00f5itma piiriametniku poolt \u00fcleskiidetud Torres del Paine rahvusparki. Eks oleksime sinna tee leidnud ka ilma ametniku reklaamita, sest n\u00e4iteks ka Lonely Planet nimetab seda \u201cnumber \u00fcks rahvuspargiks L\u00f5una-Ameerikas\u201d. Mul selle suhtes miskip\u00e4rast erilisi ootusi polnud. On ju teada t\u00f5de, et tihtipeale avanevad parimad vaated loodusparkides alles siis, kui m\u00f5ne jalgraja ette v\u00f5tad, ning et ainult s\u00f5iduteid m\u00f6\u00f6da liigeldes j\u00e4\u00e4b paljust ilma. Siiski sai siin ka tsikliga ringi tuuritades h\u00e4id vaateid nautida ning ka meie telkimiskohast avanes t\u00e4iesti lummav vaade \u201ctorre\u2019dele\u201d ehk tornidele endile. Ka siin oli tugev tuul, ent ei olnud nii palju tolmu, mida ta oleks saanud \u00fcles keerutada. Igal juhul tasus sinna minna – t\u00fcrkiissinised m\u00e4gij\u00e4rved ning muljetavaldavad graniitkaljud.<\/span><\/p>\n Torres del Painest liikusime j\u00e4lle edasi p\u00f5hja suunas – \u00fcletasime \u00fche v\u00e4iksema piiripunkti (mis ei t\u00e4henda, et seal poleks pidanud k\u00fcmnete bussituristide j\u00e4rel j\u00e4rjekorras ootama – T\u0161iili piiri\u00fcletused ON aegan\u00f5udvad) ning asusime legendaarsele tee nr 40-le (Ruta 40). Algus oli selline, nagu meile on sellest juba paljud r\u00e4\u00e4kinud – kruus, kruus ja natuke liiva. Ja siis \u00e4kki – \u00fcllatus-\u00fcllatus – algas libe muda. Ei noh mudast ei olnud meile keegi mitte kunagi mitte midagi r\u00e4\u00e4kinud! Aga seal me siis olime – Margus \u00fcritas anda endast parimat, et mitte k\u00fclili k\u00e4ia, ning mina hoidsin temast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni. Kui m\u00f5nda aega niimoodi ukerdanud olime, silmasime tee \u00e4\u00e4ras Viedma miitingust tuttavaid Hondadel sakslasi (neli sakslast kolmel rattal). Neil oli ikka v\u00f5hm v\u00e4ljas. Neile j\u00f5udu soovides otsustasime siiski edasi liikuda. \u00dches kurvis tulin mina ratta seljast maha, et Margusel veidi lihtsam oleks. Kui paarisaja meetri p\u00e4rast talle j\u00e4rele j\u00f5udsin, olid mu saapad nende k\u00fclge kleepunud mudast nii rasked, et enam palju kaugemale ei oleks j\u00f5udnud k\u00f5ndida. J\u00e4tkasime siis teed kahekesi, vargsi silmapiiri piiludes, et ega see mudatee \u00fckskord juba l\u00e4bi ei saa, Kuid ei – j\u00f5uad \u00fcle \u00fche m\u00e4ek\u00fcnka, v\u00f5i j\u00f5uad \u00fchest kurvist v\u00e4lja, n\u00e4ed kuidas mudatee kulgeb silmapiirini. Ja silmapiir on siin Patagoonias oi kui kaugel! Vahepeal j\u00f5udis ka rahet sadama hakata, nii et igav ei olnud kohe \u00fcldse mitte, Unustasin vahepeal isegi muretseda selle p\u00e4rast, kas olemasoleva k\u00fctusega El Calafatesse, l\u00e4himasse asulasse, j\u00f5uame – sest viimane teel olnud tankla oli suletud ning siin on tanklad teinekord \u00fcksteisest paarisaja kilomeetri kaugusel. L\u00f5puks j\u00f5udsime siiski asfaldile, ning siis tuli ka k\u00fctusemure taas meelde. Viimased mituk\u00fcmmend kilomeetrit veeresime kummargil olles, ehk siis maksimaalselt aerod\u00fcnaamilises asendis, et jumala p\u00e4rast mitte ulguva (vastu)tuule k\u00e4tte tee \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4da. L\u00f5pp oli \u00f5nnelik – El Calafates tanklasse j\u00f5udes pandi 32-liitrisesse paaki 30,5 liitrit k\u00fctust.<\/span><\/p>\n El Calafate on koht, kus pole hirmu, et turismin\u00e4nni n\u00e4lg j\u00e4\u00e4ks rahuldamata – nii palju suveniiripoode pole ma varem vist reas n\u00e4inud. Meid need siiski kinni ei pidanud, mist\u00f5ttu p\u00f5rutasime vaatama linnast 90 km kaugusel asuvat Perito Moreno liustikku. Ilm kiskus kehvapoolseks, kui kohale j\u00f5udsime, kuid me ei lasknud end sellest liialt morjendada. K\u00f5igepealt k\u00e4isin mina liustikku vaatamas (Margus valvas tsiklit). Ma arvan, et s\u00f5nades on seda hiiglast keeruline kirjeldada – lihtsalt hoomamatu on see n\u00e4htus. Tohutu suur, sinav hiiglane! Kohutavalt k\u00fclm oli liustiku juures, seda enam, et ilm keeras aina kehvemaks ja kehvemaks, ning seenevihmasadu muutus aina tihedamaks. Kui Margus liustiku juures oli, tulid tsiklit imetlema \u00fched brasiillased. \u00dcks neist n\u00e4gi meie kohvril \u00fche Brasiilia motoklubi kleebist (saime selle tollelt tegelaselt, kes tsiklile transporti aitas organiseerida, kui katkise rehviga Salvadori l\u00e4histel teele j\u00e4ime)\u00a0 – tuli v\u00e4lja, et ta ise on sama motoklubi liige. P\u00e4rast \u00fc\u00fcrikest vestlust vihma k\u00e4es suundusid brasiillased kohvikusse, mina j\u00e4in v\u00e4lja l\u00f5disema. Ilmselt hakkas neil minust kahju, sest m\u00f5ne aja p\u00e4rast oli brasiillane tagasi, tops kuuma kakaod k\u00e4es. Nii ma siis seisin parkimisplatsil vihma k\u00e4es, aurav kakao k\u00e4es, ning ei j\u00f5udnud brasiillasi \u00e4ra t\u00e4nada. Oli k\u00fclm, kuid tunne oli soe! Brasiillasi niigi f\u00e4nnav Margus sattus lugu kuuldes neist veel suuremasse vaimustusse. N\u00fc\u00fcd pole vist p\u00e4\u00e4su, kui et peame kunagi kindlasti Brasiiliasse tagasi minema. Vaatame, kuidas plaanidega klapib!<\/span><\/p>\n Kui juba Ushuaias olime, oleks olnud patt j\u00e4tta minemata Tierra del Fuego rahvusparki, kus asub turistide poolt \u00fcleekspluateeritud \u201ctee l\u00f5pp\u201d. Kohustuslik kl\u00f5ps tehtud, saime mahti natuke ka pargis endas ringi vaadata. Kuigi maailma l\u00f5pust oleks oodanud ehk rohkem suurejoonelisust ja draamat, v\u00f5lus koht meid hoopis vaikse iluga – k\u00fcllalt madalad, ent ometi v\u00e4\u00e4rikad puud, varjulised … Loe edasi Teel p\u00f5hja suunas<\/span>
\n<\/span><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/tdfpark2s.jpg\" "\\"Tierra")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/span><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"