![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/img_4422.jpg\" "\\"Ruta")
<\/p>\n<\/p>\n
T\u00e4na, oma retke saja esimesel p\u00e4eval j\u00f5udsime end maailma k\u00f5ige l\u00f5unapoolseimaks linnaks nimetavasse Ushuaiasse<\/a>. Tee, mis siia toob, kulgeb pikalt \u00fcle tuulise Patagoonia v\u00e4ljade, kuni katkeb hetkeks, j\u00e4tkudes Tulemaa<\/a> saarel, mis l\u00f5unaosas meenutab meile juba \u00fcsnagi kodu, ning veel kaugemas l\u00f5unaosas Skandinaavia p\u00f5hjaosa.<\/span><\/p>\n <\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris aus olla, siis mulle tundub, et hirmujutud Patagoonia<\/a> tugevatest, lagendikel hoogu koguvatest tuultest on pisut \u00fcle paisutatud. Eks tuult on muidugi tunda, ning aeg-ajalt on tunne, nagu \u00fcritaks tuul ratast j\u00e4rskude hoopidega k\u00f5ikuma l\u00fc\u00fca, kuid midagi hirmsat ei ole. Ehk on asi selles, et meil on t\u00f5eliselt raske ratas… Patagoonia maastik ise on k\u00fcllaltki ilmetu, kuid \u00f5nneks esineb siin m\u00f5ningasi pinnavorme, nii et tee ei kulge sadade kilomeetrite viisi otse (ehkki palju on ka selliseid momente, kus pulksirge tee kaob kusagil kaugel silmapiiri taha) – on ikka m\u00f5ned kurvid ning tuleb s\u00f5ita \u00fcles-alla. See kummutas j\u00e4rjekordse meie arusaamadest, et tee Ushuaiasse viib l\u00e4bi \u201cmittemidagisuse\u201d (ingl.k. \u201cnothingness\u201d<\/em>). Pikk ta muidugi on, aga t\u00e4iesti talutav.<\/span><\/p>\n Ushuaiasse j\u00f5udmiseks tuleb paarisajaks kilomeetriks p\u00f5igata T\u0161iilisse. Selle koha pealt ei ole \u00f6elda muud, kui et piiri\u00fcletus on siin kohutavalt ebamugavaks tehtud – t\u00e4ita tuleb hunnik pabereid ning panna allkiri, et sa ei vii riiki sisse taimseid v\u00f5i loomseid toiduaineid – see v\u00e4listab ju vist enam-v\u00e4hem k\u00f5ik peale vee. V\u00e4idetavalt kaitstakse kohalikku loodust nii haiguste eest. Aga m\u00f5elge n\u00fc\u00fcd ise, kui kaugele \u00fcks motomatkaja (veel v\u00e4hem kaks motomatkajat) j\u00f5uab, kui tal on varuks ainult vett! Veterinaarametnik vaatas k\u00fcll kahtlasel pilgul meie rattal olevat laadungit, kuid lasi meid p\u00f5hjalikuma kontrollita minema. Nii sai riiki sisse toodud pisut Knorri kartulihelbeid, tuunikalakonserv, veidi soola ja suhkrut ja ehk midagi veel. Alati ei m\u00e4leta ju, mis sa sinna kohvri p\u00f5hja oled pannud!<\/span><\/p>\n Tulemaale saabudes meenus meile kodu. Maastik on muidugi hoopis teistsugune, kuid loojuva p\u00e4ikese valguses p\u00f5lluveerele telki \u00fcles pannes tekkis korraks tunne, nagu oleksime Eestis. Isegi raudrohi ja ristikhein on siin olemas! P\u00e4rast Buenos Airese p\u00f6\u00f6rast kuumust oli siin j\u00e4rsku p\u00e4ris k\u00fclm (umbes 13 C), nii et magasime, m\u00fctsid peas.<\/span><\/p>\n Kaugemale l\u00f5unasse s\u00f5itus muutus maastik kardinaalselt – \u00fchel hetkel tekkisid silmapiirile \u00e4ratuntavad m\u00e4ed (mitte enam k\u00fcnkad) ning tee oli ootamatult \u00e4\u00e4ristatud okaspuudega. Meile tuli kohe meelde Norra. Eks Ushuaia<\/a> olegi Ameerikate m\u00f5istes ilmselt sama nagu Eurooplaste jaoks on Nordkapp. Ushuaia<\/a> ise ei ole mingi tagasihoidlik kalurik\u00fcla, vaid t\u00e4itsa trendilembene linn. Majad on siin v\u00e4ikesed ja iga\u00fcks isemoodi, luues huvitava atmosf\u00e4\u00e4ri. Iseenesest m\u00f5ista v\u00f5lgneb linn suurema osa atmosf\u00e4\u00e4rist selle taustal olevatele lumelaigulistele m\u00e4en\u00f5lvadele ja Beagle\u2019i kanalile, mis muudavad \u00f5hu kargeks ja vaated kauniks.<\/span><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/tierradelfuego1v.png\" "\\"Tuledemaa")
<\/a><\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/ushuaia1v.png\" "\\"Ushuaia")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/ushuaia2v.png\" "\\"Ushuaia")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/01\/ushuaiahdr.jpg\" "\\"Ushuaia")
<\/p>\n