{"id":899,"date":"2009-01-08T17:38:00","date_gmt":"2009-01-08T15:38:00","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=899"},"modified":"2009-04-15T18:52:12","modified_gmt":"2009-04-15T16:52:12","slug":"patagoonia-ja-valdesi-poolsaar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=899","title":{"rendered":"Patagoonia ja Vald\u00e9si poolsaar"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui Dakari<\/a> j\u00e4lgimisest oli isu t\u00e4is saanud, v\u00f5tsime suuna UNESCO nimekirja kuuluvale Vald\u00e9si poolsaarele<\/a>. Maastik on seal suuremas osas kohutavalt \u00fcksluine – tasane, ning nii kaugele kui n\u00e4gema ulatub, pole muud kui puusak\u00f5rgused p\u00f5\u00f5sad ning liiva \u00fcles keerutav tuul. \u00d5nneks kohtasime aeg-ajalt \u00fcle tee t\u00f5ttamas m\u00f5nd guanaakot ning nandusid (v\u00f5i v\u00e4hemalt nandu moodi linde). Poolsaare v\u00f5lu peitub siiski ranna\u00e4\u00e4res, kus on juba huvitavamad pinnavormid ning kus v\u00f5ib pesitsemas kohata h\u00fclgeid, meril\u00f5visid ja pingviine. Kevadeti tulevad ranna \u00e4\u00e4rde paarituma ka vaalad, kes meil seekord enesestm\u00f5istetavalt n\u00e4gemata j\u00e4id, kuna suvi k\u00e4es.<\/p>\n

<\/p>\n

Telkisime ilusas \u00fcksildases kohas Punta Nortes:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Huvitav on siin Argentinas see, et kui kaardile on m\u00e4rgitud asula, siis ei maksa oma ootusi liiga k\u00f5rgele ajada – asula v\u00f5ib v\u00e4ga vabalt t\u00e4hendada kas tanklat, estancia\u2019t (talumajapidamist) v\u00f5i m\u00f5nda uurimisjaama. Punta Norte n\u00e4iteks koosnebki ainult meril\u00f5vikoloonia k\u00fclastuskeskusest.<\/p>\n

Meril\u00f5videl<\/a> oli vist parajasti paaritumisperiood – huvitav oli j\u00e4lgida, mismoodi nad rannal lebades end \u00fcksteise vastu h\u00f5\u00f5rusid ning ruigasid ja korskasid (ei ole vist adekvaatne kirjeldus meril\u00f5vide kohta). Veel lahedamad olid poolsaare idaranniku keskosas pesitsevad pingviinid<\/a>. Ehkki nad ei lenda, on nad l\u00e4hemal vaatlemisel ikka linnud mis linnud – sellest saab aru l\u00e4ikiva sulgkatte ning pilgu j\u00e4rgi. Vaevalt poolemeetrised pingviinid magavad seistes, m\u00f5ned \u00fcksteise vastu toetudes.<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Valdez-Punta-del-norte-meril6vid.mp3]\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Pingviiniranna panoraam:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Rohkesti oli ka nandusid<\/a>, kes on sarnased jaanalinnule:<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

<\/a>\u00a0\"\"<\/p>\n

Kui Vald\u00e9si raskesti s\u00f5idetavad kruusateed l\u00e4bitud, oli plaan s\u00f5ita maailma l\u00f5unapoolseimasse linna, Ushuaiasse. Tee sinnani viib l\u00e4bi maa-ala, mida teatakse Patagoonia nime all. Kiireim v\u00f5imalus Ushuaiasse j\u00f5uda on m\u00f6\u00f6da teed nr 3, kuid see on surmigav. Seet\u00f5ttu otsustasime natuke m\u00f6\u00f6da k\u00f5rvalteid s\u00f5ita. M\u00f6\u00f6da selliseid, mis on paberkaardil olemas, kuid mis GPS-i kaardil ainult rajana on m\u00e4rgitud ning mis aeg-ajalt \u00fcldse kuvarilt \u00e4ra kaovad. See oli hea otsus.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\u00dcle 250 kilomeetri oli vahelduvat kruusa-kivi-liivateed. Kohati v\u00f5is \u00fcle suurte kivide p\u00f5rutades hambad v\u00e4lja p\u00f5rutada, siis j\u00e4lle pehmed liivakohad, kus ratas oma rada tahtis minema hakata, eriti kui esiosas kaks tagavararehvi lisaraskuseks on. Lisame sellele veel s\u00fcgavad pikkir\u00f6\u00f6pad ja pead-v\u00e4\u00e4navad tuuleiilid, mis tervet ratast teelt j\u00e4rsult v\u00e4lja tahavad l\u00fckata. Stabiilseimaks kiiruseks osutus nendel teedel olema umbes 100-120 km\/h – kui ratas suuresti nullib ristir\u00f6\u00f6pad (\u201ctreppis\u201d tee) ja muud suuremad augud, m\u00f5hnad v\u00f5i v\u00e4ljaulatuvad kivid. V\u00f5i siis s\u00f5ita 20-30km\/h suure amplituudiga, ent \u201cpehme\u201d iseloomuga v\u00e4rina saatel. Meie kiirusevalik langes enamasti kiirema kasuks, ent samas v\u00f5ib selline suurem kiirus ootamatult tekitada ohtlikke olukordi, n\u00e4iteks kui m\u00f5ni eelnev 4×4 on lambist osutanud rida vahetada ja sujuvalt k\u00f5rvale suunatud pikir\u00f6\u00f6pad tekitanud (esiratas tahab uut vagu m\u00f6\u00f6da minna – tagaratas aga keskelt minna v\u00f5i otsib \u201coma teed\u201d m\u00f6\u00f6da j\u00e4rskusid r\u00f6\u00f6pa\u00e4\u00e4ri = viskab ratta kohati risti teepeale ja siis on t\u00fckk tegemist, et suurt inertsi kandev visklev massiivne ratas uuesti n.\u00f6. sirgeks stabiliseerida, nii et ise \u00fclepeakaela kraavi ei lenda), kusjuures gaasi mahalaskmine teeb enamasti asja veelgi hullemaks ja mootorratta puhul \u00fcldjuhul t\u00e4hendabki see kummulik\u00e4imist, sest siis mootori pidurdades muutub esiosa veelgi raskemaks ja sinka-vonka \u201cvajub sisse\u201d pehmesse pinnasesse – parim ravi on vastupidi kindla k\u00e4ega gaasi korralikult peale keerata, et esiosa kergeks teha, et too ise stabiilse trajektoori leiaks. Ise sangas kangestuda samuti ei tohi, mida kiputakse tegema, kui asi liiga hulluks k\u00e4es l\u00e4heb ja refleksist juhtrauast kramplikult kinni p\u00fc\u00fcad hoida – \u00fctleks, et see on isegi k\u00f5ige suurem risk kontrollimatu olukorra saavutamiseks. Tuleb v\u00e4ga l\u00f5dvalt lenksu hoida ja rattal vaid oma keha kaalu asetusega ja gaasiga m\u00e4ngida. Ehk siis tuleb oma loomulikele refleksidele vastu t\u00f6\u00f6tada. Aga ka see alati ei aita – \u00fcks tee \u00e4\u00e4rde maandumise stiilin\u00e4ide siin:<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Meie \u00f5nneks oli seal tookord \u201cootamas\u201d pehme liiv – ilmselt maandumiseks parim koht. Ja meie Verni alumiiniumkohvrid roolivad – nad j\u00e4tkuvalt ennast kivik\u00f5vadena t\u00f5estanud, m\u00f5ned m\u00f5lgid ja k\u00f5verad seinad aga peavad endiselt vett ja s\u00fclearvuti jms. \u00f5rn elektroonika on sees (siiani) ilusti kaitstud.<\/p>\n

Rasketele oludele vaatamata oli tegemist v\u00e4ga nauditava s\u00f5iduga. Terve p\u00e4eva jooksul sellel teel m\u00f6\u00f6dus meist vaid kaks autot. Teisis\u00f5nu oli tegemist just meie maitsele vastava teega: \u00fcksildus ja sealne loodus on lihtsalt lummav!<\/p>\n

M\u00f5ned panoraamid Patagoonia loodusest:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja meie miljonivaatega telkimiskoht:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja Patagoonia lagedate v\u00e4ljade tohutu tuul telgist kostuna:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Patagoonia-tuul-telk.mp3]\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast seda, kui Dakari j\u00e4lgimisest oli isu t\u00e4is saanud, v\u00f5tsime suuna UNESCO nimekirja kuuluvale Vald\u00e9si poolsaarele. Maastik on seal suuremas osas kohutavalt \u00fcksluine – tasane, ning nii kaugele kui n\u00e4gema ulatub, pole muud kui puusak\u00f5rgused p\u00f5\u00f5sad ning liiva \u00fcles keerutav tuul. \u00d5nneks kohtasime aeg-ajalt \u00fcle tee t\u00f5ttamas m\u00f5nd guanaakot ning nandusid (v\u00f5i v\u00e4hemalt nandu moodi … Loe edasi Patagoonia ja Vald\u00e9si poolsaar<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[1108,132,129,1115],"class_list":["post-899","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-louna-ameerika","tag-argentina","tag-floora-ja-fauna","tag-helimaastikud","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=899"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/899\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2107,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/899\/revisions\/2107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}