{"id":8712,"date":"2010-07-27T09:53:01","date_gmt":"2010-07-27T07:53:01","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=8712"},"modified":"2010-07-27T09:53:01","modified_gmt":"2010-07-27T07:53:01","slug":"zen-a-la-hunza","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=8712","title":{"rendered":"Zen \u00e0 la Hunza"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

M\u00f5tlesime, et l\u00e4heme Karimabadi paariks p\u00e4evaks, aga l\u00f5puks j\u00e4ime terveks n\u00e4dalaks. “Mis teha,” \u00fctles selle peale k\u00fclalistemaja peremees, “Hunza on nagu magnet, mis ei lase minema”.<\/p>\n

<\/p>\n

Magnet v\u00f5i mitte, aga mida aeg edasi, seda rohkem tekkis j\u00e4lle inimese tunne – akud said m\u00e4givaadete, hea toidu ja niisama olustiku nautimisest laetud ning aju elektromagnetlained harmoniseeritud. M\u00f5tted korrastusid ning tuli tagasi optimism tuleviku suhtes. T\u00e4ielik zen, kui soovite.<\/p>\n

Ilm oli tegelikult, nagu oli. Hunza kant on loomu poolest k\u00fcllaltki kuiv (isegi mussoonihooaeg ei too endaga kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sademeid), kuid kliima soojenemise v\u00f5i tont teab mille tulemusel ei saanud me kaks p\u00e4eva toast v\u00e4lja, sest sadas ilma vahet pidamata. Nuriseda oleks muidugi patt, sest esiteks viis see \u00f5hutemperatuuri m\u00f5nusalt alla, ning teiseks pakkus vihmasajule j\u00e4rgnenud pilvede taganemine m\u00f6\u00f6da m\u00e4ek\u00fclgi unustamatu vaatem\u00e4ngu.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kuid \u00fcldiselt on vihm harv k\u00fclaline, mist\u00f5ttu k\u00f5ik panused on liustikel ja nende sulamisveel. Ilma nendeta poleks maaviljelust, poleks eksistentsi – oleks ainult kivid ja liiv. Kuid liustikke jagub, ja nii kaua kui on liustikke, v\u00f5ivad Hunza elanikud oma majakatustel aprikoose kuivatades heietada lugusid elust ja olust iidses kuningriigis. Hunza aprikoosid on, muide, minev kaup ka \u00fcle piiri asuvatel turgudel, nagu ka siin kasvatatud Kreeka p\u00e4hklid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Iidse kuningriigiga on nii, et Hunza oli kunagi vaid \u00fcks paljudest – omal ajal siin r\u00e4nnanud Marco Polo olla \u00f6elnud, et siin on kuningriikidest lausa “m\u00fcrane”. Ometi paistab Hunza teiste seas silma t\u00e4naseni s\u00e4ilinud kommete ja kultuurip\u00e4randiga. Huvitav on kasv\u00f5i see, et ametlikult liideti Hunza Pakistaniga ning Hunza valitseja staatus alandati “rajooniametnikuks” alles 1974. aastal. Formaalsustele vaatamata peavad aga kohalikud t\u00e4naseni oma valitsejast k\u00f5rgelt lugu, ning pakistanlastena nad end ei identifitseeri<\/p>\n

\u00dcheks silmapaistvamaks osaks Hunza kuningriigi p\u00e4randist on Karimabadi kohal trooniv 13. sajandist p\u00e4rit kindlus, mis on koduks olnud mitmele valitsejale ehk mir’ile. Viimane mir lahkus sealt alles 1945. aastal, asudes elama moodsamasse elamusse kilomeeter eemal.<\/p>\n

Ajapikku on eri valitsejad teinud sellele t\u00e4iendusi, nii et esialgsest planeeringust ei ole palju alles. N\u00e4iteks kui \u00fcks Hunza valitsejatest abiellus 17. sajandil tiibeti kultuuri m\u00f5juvallas oleva Baltistani printsessiga, t\u00f5i see kaasavaraks kaasa hulga meistrimehi, kes lisasid kindlusele tiibeti stiilis elemente. Arvatavasti seep\u00e4rast tuntaksegi kindlust Baltiti nime all.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Otse kindluse taga k\u00f5rgub Ultar II nimeline m\u00e4gi. Peadp\u00f6\u00f6ritavalt j\u00e4rskude seintega kanjoni p\u00f5hjas, mis selleni viib, m\u00f6llab Hunza mudane tuiksoon – Ultari liustiku sulamisvesi.<\/p>\n

Et olemine liiga meditatiivseks ja vegetatiivseks ei kujuneks, otsustasimegi \u00fchel p\u00e4eval ette v\u00f5tta v\u00e4ikese matka kanjonisse. Enne veel, kui kanjon reaalselt paistma hakkas, j\u00f5udsime m\u00e4ejalamil olevate majade ja viljapuuaedade vahel \u00e4ra eksida. Kui l\u00e4ksime \u00fche maja juurde teed k\u00fcsima, j\u00e4rgnes pimedast ukseavast v\u00e4ljunud mehega p\u00e4rast juhiste saamist selline dialoog:<\/p>\n

-Which country you from?
\n-Estonia.
\n-This is in Russia?
\n-No, it used to be part of the Soviet Union.
\n-I speak Russian, \u043d\u0435\u043c\u043d\u043e\u0433\u043e.
\n-\u0425\u043e\u0440\u043e\u0448\u043e. \u042f \u0442\u043e\u0436\u0435.
\n-Sorry, we are taking schnapps<\/em> here, do you want some?<\/p>\n

Tere tulemast edumeelsete moslemite maale! Kell v\u00f5is olla vast keskp\u00e4ev, ja juba k\u00e4is napsitamine. T\u00e4nasime viisakalt ja j\u00e4tkasime teed.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

P\u00e4rast rasket ronimist ja turnimist olimegi Ultari kanjonis kohal, kaljusein k\u00f5rgumas meie pea kohal ning ulatudes ka sadakond meetrit meist allpool olevasse kanjoni p\u00f5hja. T\u00f5eliste vaadeteni j\u00f5udmiseks oleks ilmselt pidanud veel tunnikese-kahe jagu m\u00f6\u00f6da pudedat pinnast \u00fclesm\u00e4ge r\u00fchkima, kuid meile sellest juba piisas – ilma korralike matkajalatsiteta ning l\u00f5\u00f5skava p\u00e4ikese k\u00e4es oleks see olnud l\u00e4hedal enese\u00fcletusele. Vaatasime t\u00fckk aega imestuses, kuiv\u00f5rd vertikaalne v\u00f5ib maastik olla, ning asutasime end tagasiteele.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Paras pingutus oli see niigi. Tagasi Karimabadi j\u00f5udes olime omadega parajalt l\u00e4bi, nii et suundusime kohe j\u00f5uvarusid taastama. Restorani muidugi. Hunzal on ju peale p\u00f5neva ajaloo pakkuda ka terve rida omalaadseid toite, millest paljud pn p\u00e4ris kindlasti v\u00e4\u00e4rt ka kodus j\u00e4rele proovimist.<\/p>\n

N\u00e4iteks on siin juba sajandeid s\u00f6\u00f6dud aprikoosisuppi. K\u00f5lab muidugi veidralt, kuid tegelikkuses pole see midagi muud kui aprikoosikissell.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

V\u00e4ga hea on aga n\u00e4iteks Hunza pizzana tuntud chapsuro<\/em>, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4hendab eri t\u00e4idisega ning \u00fclepraetud chapatisid<\/em>.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

V\u00f5i siis k\u00fclmana serveeritav burus berikutz <\/em>– chapatide<\/em> vahele pandud kohupiimalaadne juust, millele on maitseks lisatud piparm\u00fcnti ja koriandrit. Eriti heaks teeb berikutzi<\/em> see, et see on \u00fcle pintseldatud aromaatse aprikoosiseemne\u00f5liga.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dcsna kodusena maitseb aga hoilo garma<\/em> ehk (j\u00e4lle!) chapati<\/em> ribadega segi aetud kartuli-spinatihautis. Midagi v\u00e4rskekapsahautise moodi.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja kuna \u00f6eldakse, et rahvas tahab leiba ja tsirkust, siis l\u00f5petuseks l\u00fchike meelelahutuslik videoklipp Hunza pulmarongist. Tundus, et v\u00e4ga j\u00f5ukas pulmi pidav rahvas polnud, kuid ometi k\u00e4is pidu mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest.<\/p>\n