{"id":8214,"date":"2010-06-26T08:35:42","date_gmt":"2010-06-26T06:35:42","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=8214"},"modified":"2010-07-02T10:46:42","modified_gmt":"2010-07-02T08:46:42","slug":"kulla-maekuningale-ehk-zanskari-au-ja-viletsus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=8214","title":{"rendered":"K\u00fclla m\u00e4ekuningale ehk Zanskari au ja viletsus"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Zanskarina tuntud piirkonda India p\u00f5hjaosas ei satu just \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju turiste – p\u00f5hjuseks esmaj\u00e4rjekorras asjaolu, et tee sinna on avatud vaid m\u00f5ned kuud aastas, ning ka siis on tegemist pika ja piinarikka teekonnaga. M\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt trotsides v\u00f5tsime selle tee rataste alla kohe, kui see n\u00e4dala jagu tagasi avanes, sest piitsutustele peab ju m\u00f5istagi j\u00e4rgnema pr\u00e4\u00e4nik.<\/p>\n

<\/p>\n

Tegelikult l\u00e4ks pr\u00e4\u00e4nikutega kostitamine lahti veel enne kui p\u00e4riselt Zanskari orgu j\u00f5udma hakkasime, kuid ega piitsutusedki meist kaarega m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.<\/p>\n

Lehist alanud s\u00f5itu v\u00fcrtsitasid korduvalt meiepoolsed sajatused niigi kuumaastikku meenutavat teed h\u00f5ivavate, vaevu-vaevu venivate s\u00f5jav\u00e4ekolonnide suunas, millele tee \u00e4\u00e4res seisma j\u00e4\u00e4nud kohalik kontingent alandlikult lehvitama kippus, justkui tegemist oleks rahvuskangelastega. Ausalt \u00f6eldes pani selline vaatepilt \u00f5lgu kehitama, sest kas v\u00e4ljam\u00f5eldud vaenlase vastu valmistumise asemel ei oleks m\u00f5istlik veidi rohkem hoopis tsiviilotstarbelisse infrastruktuuri panustada? Selle asemel aga n\u00e4eme s\u00f5iduteel raskeid tanke veeremas ning ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui pea kohalt ei lendaks \u00fcle m\u00f5ni helikopter, s\u00fcngetes toonides transpordi- v\u00f5i h\u00e4vituslennuk. Rahvas on pandud uskuma, et Pakistan ja Hiina on v\u00f5imsad vaenlased, ehkki nii palju kui ma aru saan, et ole Pakistanist Indiale vastast, ning aktiivsest konfliktist Hiinaga on ka asi kaugel. Kuid nagu \u00fcks tee \u00e4\u00e4res silmatud propagandistlik silt \u00fctleb, “vabaduse puu kasvab ainult siis, kui teda kasta verega”. Ei teagi, kas nutta v\u00f5i naerda.<\/p>\n

Kuid pr\u00e4\u00e4nikute juurde tagasi. Varsti p\u00e4rast seda, kui p\u00f6\u00f6rasime Kargilist Zanskari orgu viivale teele, leidsime ideaalseima koha telgi \u00fclespanekuks kui \u00fcldse v\u00f5imalik. Tasane muruplats, mida siin-seal kaunistasid erksav\u00e4rvilised lille\u00f5ied, oli m\u00e4giteel liiklejate pilkude, aga ka tuule eest t\u00e4iesti varjatud, pakkudes samas h\u00e4id vaateid \u00fcmbritsevatele m\u00e4gedele – isegi \u00fchele lumelaviinile olime tunnistajaks. Kabjaj\u00e4ljed maas vihjasid sellele, et meile v\u00f5ib mingil hetkel tulla k\u00fclalisi, kuid mis sa kariloomadest v\u00f5i karjastest ikka kardad.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Hommikul oligi meie tegemisi j\u00e4lgimas hobusekari, kuid karjust polnud kusagil n\u00e4ha.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Pakkisime asjad ning asutasime end taas teele. Kuid millisele teele! J\u00e4rgnevad paarsada kilomeetrit ei olnud tee parem kui viimased kilomeetrid Tso Moriri \u00e4\u00e4rde, koosnedes peaasjalikult k\u00f5vast pinnasest v\u00e4lja turritavatest kivilahmakatest, kuid sekka liiva, muda, lund ja palju vett. Seda viimast oli kohe eriti palju – nagu keegi \u00fctles, ei ole Zanskari teel probleemiks mitte lumi, vaid see, et lumi on sulamas. Ja et see talv olla ka siin sadanud eriti palju, siis v\u00f5ite vast ette kujutada. T\u00f5epoolest, ei m\u00f6\u00f6dunud kilomeetritki, ilma et poleks pidanud l\u00e4bima m\u00f5nd hiiglaslikku loiku v\u00f5i lumesulamisveekraavi. Ilmselt oli ka \u00f5nne k\u00e4si m\u00e4ngus, et me kordagi \u00fcheski (m\u00f5nikord lausa p\u00f5lvini veega) kraavis k\u00fclili ei k\u00e4inud, sest kohati oli vool v\u00e4ga kiire, ning p\u00f5hjas lebavad lahtised kivikamakad ei pakkunud just palju haaret.<\/p>\n

Kuid millisesse kohta olime sattunud! Algul kulgesime kitsas, k\u00e4restikulises kanjonis, siis muutus org laiemaks ja rohelisemaks, seda ilmestamas m\u00e4rjad luhad, taamal lumised m\u00e4ed. Taaskord pidime \u00fcletama \u00fche kuru, 4401 meetri k\u00f5rguse Pensi La, ning mida l\u00e4hemal kurule, seda rohkem oli m\u00f5istagi lund. P\u00e4ris kurule j\u00f5udes avastasime end kui talvev\u00f5lumaalt – k\u00f5ik oli valge nii kaugele kui silm ulatas n\u00e4gema, siin-seal sinava j\u00e4\u00e4kaanega kaetud j\u00e4rvesilmad, ning meie tee vaid tumeda, porise niidina seda maastikku poolitamas. Siis tuli veel hiiglaslik liustik, Drang Drung.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

S\u00f5idutehniliselt ei olnud meie ajastus Zanskari k\u00fclastamiseks niisiis ilmselt k\u00f5ige parem, kuid samas – oleks tulnud hiljem, kui lumi k\u00f5ik sulanud, m\u00e4etipud p\u00e4ikese k\u00e4es “pruunistunud” ja ojad niredeks kuivanud, poleks saanud imetleda keskmiselt 6000 meetri k\u00f5rguse Zanskari m\u00e4estiku kuninglikke lumiseid tippe.<\/p>\n

P\u00e4ev otsa olime liikunud keskmiselt umbes 20 km\/h (sellistes tee- v\u00f5i \u00f5igemini rajaoludes kiiremini lihtsalt ei saakski) ning teinud rohkelt fotopeatusi, nii et p\u00e4rast kuru \u00fcletamist (ning ametlikult Zanskari orgu j\u00f5udmist) oligi juba \u00f5htu k\u00e4es ning aeg otsida telkimiskoht. Kuna s\u00fc\u00fces kasvab isu, siis ei leppinud me enam millegi v\u00e4hema kui vinge vaatega otse liustikule, ning ei teinud suurt numbrit ei sellest, et a) nii telk kui tsikkel j\u00e4id teelt n\u00e4ha, b) koht oli kivine, pisut kaldu ning k\u00f5rgel ja seega tuulte meelevallas, c) meil oli vaid pool liitrit vett. Aga vaade oli jalustrabav!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Vara\u00f6ises kuuvalguses olid lumised m\u00e4ed kuidagi eriti lummavad, justkui oleksime sattunud m\u00e4ekuninga loodud illusiooni.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Hommikul kaua magada ei saanud, sest veel enne, kui p\u00e4ikese valgusloide j\u00f5udis meie telki puudutada, \u00e4ratas meid m\u00e4ek\u00fclgedelt vastu kajav, k\u00f5rvulukustav koopaoravate kriiskamine. Oli aeg j\u00e4lle liikuma hakata.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Muide, veeprobleemi lahendas viieminutilise jalutusk\u00e4igu kaugusel kalju otsast alla vulisev oja, mille vesi maitses jumalikult. Sealsamas kasvasid sellised lilled:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Zanskaris tegime tutvust nii budistide kui moslemitega, kes m\u00f5lemad on Zanskaris esindatud, kuid kelle elulaad on \u00fcksteisest \u00fcpriski erinev. Samas kohtasime ka suurt hulka ilmselt L\u00f5una-Indiast sisse toodud tee- vms t\u00f6\u00f6lisi.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kohalikud budistid:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Moslemid:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tagasiteel otsustasime peatuda meie esimeses \u00f6\u00f6bimiskohas, kuid seekord ei olnud meie hommikusteks k\u00fclalisteks mitte pudulojused, vaid r\u00fchm noori mosleminaisi, kes olid sinnasamasse tulnud k\u00fcttematerjaliks kuivanud s\u00f5nnikut (sest puid seal piirkonnas eriti pole) korjama.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tagasi Lehi j\u00f5udes oli selja taga 1000 kilomeetrit, pool sellest tehniliselt \u00fclikeeruline ja polte-hambaid logisema panev “tee” Zanskarisse. Kui rampv\u00e4sinute ja igast rakust tuikavatena s\u00f6\u00f6ma l\u00e4ksime, naeratas meile \u00fches lauas vastu sakslasest jalgsimatkamees ja keskkonnakaitsja Axel, kellega olime kohtunud m\u00f5ned n\u00e4dalad varem. “Saan n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga h\u00e4sti aru, mida pidasid silmas, kui \u00fctlesid, et tee Zanskarisse, mis on tuntud ka saja j\u00f5e teena*, on \u00fcks ilusamaid teid maailmas,” \u00fctlesin talle.<\/p>\n

*sajast j\u00f5est r\u00e4\u00e4gitakse tegelikult mitte meie poolt l\u00e4bitud s\u00f5iduteel, vaid mujalt kulgeval matkarajal, kuid mina lugesin meie teel \u00fches suunas ikka kokku enam kui 200 suuremat oja\u00fcletust (ja me pidime tee l\u00e4bima m\u00f5lemas suunas, sest Zanskarisse l\u00e4heb ainult \u00fcks tee).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Zanskarina tuntud piirkonda India p\u00f5hjaosas ei satu just \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju turiste – p\u00f5hjuseks esmaj\u00e4rjekorras asjaolu, et tee sinna on avatud vaid m\u00f5ned kuud aastas, ning ka siis on tegemist pika ja piinarikka teekonnaga. M\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt trotsides v\u00f5tsime selle tee rataste alla kohe, kui see n\u00e4dala jagu tagasi avanes, sest piitsutustele peab ju m\u00f5istagi j\u00e4rgnema pr\u00e4\u00e4nik.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[132,134,394,1114,1115],"class_list":["post-8214","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-floora-ja-fauna","tag-ilm","tag-india","tag-inimesed","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8214"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8456,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8214\/revisions\/8456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}