{"id":7736,"date":"2010-06-05T07:00:55","date_gmt":"2010-06-05T05:00:55","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=7736"},"modified":"2010-06-05T13:41:52","modified_gmt":"2010-06-05T11:41:52","slug":"ilu-nouab-ohvreid-i-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=7736","title":{"rendered":"Ilu n\u00f5uab ohvreid (I osa)"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Maikuu l\u00f5pp j\u00f5udis kohale, juba saabus juunigi, kuid legendaarne tee Lehi ja Manali vahel on ikka veel suletud. K\u00fcsimusele, millal v\u00f5iks tee avanemist umbkaudugi oodata, vastab Lehi turismin\u00f5unik lohutamatu n\u00f5utusega – ilmselt mitte veel niipea.<\/p>\n

Meil on siin aga niigi tegemist – n\u00e4iteks tuleb enne l\u00f5unasse p\u00f5rutamist ju kohustuslikus korras Eesti lipp viia tsiklil maailma k\u00f5rgeimaks mootors\u00f5idukiga ligip\u00e4\u00e4setavaks kuruks tituleeritud Khardung La-le, mis on Lehist vaid pooleteisetunnise s\u00f5idu kaugusel. Kuid enne veel otsustasime \u00e4ra n\u00e4ha Pangong Tso, v\u00e4idetavalt Ladakhi k\u00f5ige kaunima j\u00e4rve.<\/p>\n

<\/p>\n

Taotlesime vastavad load (kuna tegemist on Hiinaga piirneva alaga, siis on v\u00e4lismaalastel sealkandis liikumiseks vajalik kohalike ametiv\u00f5imude kirjalik luba) ning v\u00f5tsime suuna Lehist kagusse. Kuigi suhkurvalgeid ch\u00f6rteneid ning kaljuveertele ehitatud gompasid oleme n\u00e4inud juba k\u00fclluses ning olime j\u00f5udnud m\u00f5elda, et “kui oled \u00fchte neist n\u00e4inud, oled n\u00e4inud neid k\u00f5iki”, suutsid m\u00f5ned neist meid siiski \u00fcllatada.<\/p>\n

N\u00e4iteks teele j\u00e4\u00e4nud Maropa Photang – sadade ruutmeetrite suurusele alale laiali puistatud eri m\u00f5\u00f5dus ch\u00f6rtenid, \u00fched paremas seisukorras kui teised, kuid kokku \u00fcpriski salap\u00e4rase auraga ansambel.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Siis \u00fcks visuaalselt efektsemaid kloostreid, mida oleme n\u00e4inud – Thiksey gompa. See on nii suur, et on terve kaljuk\u00fcnka enda alla matnud, k\u00fclgnedes ise ebaproportsionaalselt v\u00e4ikese k\u00fclaga.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

V\u00f5i siis veel \u00fcks maastikku sulanduv gompa Chemres:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja siis lihtsalt \u00fcks suur ch\u00f6rten tee \u00e4\u00e4res:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Sinnani oli s\u00f5it kui pidu ja pillerkaar – k\u00fcllaltki sileda kattega asfalt vonkles l\u00e4bi rohetavate p\u00f5ldude ja Tiibeti k\u00fclade, mongoliidsete n\u00e4ojoontega inimesed meile lehvitamas. Kuid edasi j\u00e4tkus s\u00f5it \u00fclesm\u00e4ge – otseses m\u00f5ttes. Avanema hakkasid \u00fcha avaramad vaated, kuid mida k\u00f5rgemale, seda kehvemaks muutusid ka teeolud. Ees ootas Chang La, 5360 meetri k\u00f5rgusel asuv kuru.<\/p>\n

GPS n\u00e4itas selle k\u00f5rguse saavutamiseni veel paarsada meetrit, kui n\u00e4gime tee \u00e4\u00e4res kaht mahaj\u00e4etud Royal Enfield Bulletit. Juhte polnud kuskil n\u00e4ha – ei tea, kas polnud mootoritel piisavalt j\u00f5udu, et j\u00e4tkata, v\u00f5i l\u00f5i kellelegi k\u00f5rgushaigus p\u00e4he. Igatahes ei l\u00f5hnanud see h\u00e4sti – teatavasti pole praegu parim aeg kuru \u00fcletamiseks, sest s\u00f5ltumata sellest, et tee on alles avatud, muudavad pidevad kevadised lumesajud teeolud v\u00e4ga raskeks.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla olid need hoopis eesolevad teeolud, mis sundisid neid k\u00e4ega l\u00f6\u00f6ma, sest nagu meile kohe varsti selgus, ilmus teepinnale lumel\u00f6ga ja vesi, mille all omakorda n\u00e4htamatu j\u00e4\u00e4, mis meie kukkumiste statistikat kohe ka \u00fche v\u00f5rra t\u00e4iendama sai.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Mis siis muud, kui tsikkel j\u00e4lle p\u00fcsti ja\u2026 Ei-ei, nii need asjad enam kui 5000 meetri k\u00f5rgusel merepinnast ei k\u00e4i. Siin v\u00f5tab juba tsikli p\u00fcstihoidminegi rasketes oludes s\u00f5ites kergelt hingeldama, pikali kukkunud enam kui 300-kilose tsikli vertikaalsesse asendisse saamine on aga omaette ooper, eriti veel, kui aluspind on libe. Hapnikupuudust trotsides saime sellega siiski hakkama, ning s\u00f5it v\u00f5is j\u00e4tkuda.<\/p>\n

Kariina otsustas libedas\u00f5idu adrenaliinist loobuda, ehk k\u00e4ia j\u00e4\u00e4tunud l\u00f5igud jalgsi. Mina aga p\u00f5ristasin vaikselt, harali aetud jalgadega tasakaalu hoides edasi, Gessu jalgevahel oma teed liuglemas, s\u00f5ltumata sellest, kuhu poole ma lenksu ka ei keeraks – elus t\u00f5estus sellest, et veega kaetud j\u00e4\u00e4l ei ole ka maastikurehviga midagi peale hakata. Tarvis oleks korralikke naastrehve, v\u00f5i mis veel parem – puhtaverelisi j\u00e4\u00e4raja piike! Ainus, mis p\u00e4\u00e4stab, on kiiruse hoidmine – tagaratas k\u00fcll keerutas vett ja lumel\u00f6ga suure kaarega \u00fcles, kuid tsikkel tasapisi liikus. Kui aga seisma j\u00e4\u00e4da, siis sinna sa j\u00e4\u00e4dki.<\/p>\n

Suurema kiiruse hoidmisega kaasneb vagusid ja auke t\u00e4is teel aga risk, et \u00fchel kriitilisel hetkel sa tasakaalu kaotades pikali k\u00e4idki – ja nii p\u00e4ris mitu korda juhtuski. Eba\u00fchtlasel teel, kus vee all peidab end salakaval j\u00e4\u00e4, v\u00f5ib tsikkel su all hetkeliselt praktiliselt hoiatuseta”libastuda”.<\/p>\n

Eks see p\u00f5ristamine oli ka nii nagu oli, sest suure k\u00f5rguse t\u00f5ttu oli kui pool tsikli j\u00f5ust kadunud. Ekspromdina sai keset teed \u00e4ra vahetatud \u00f5hufilter, mida oleme m\u00f5nda aega kaasas kandnud (siin, Indias, on uue saamisega raskusi, mist\u00f5ttu ostsime Taist uue varuks kaasa) – vana oli juba diisliaurude, tolmu, liiva, pisikeste kivide, satikate ja mille k\u00f5ige veel sissehingamisest pruunikas-musta v\u00e4rvi. Uuest, kollasest filtrist oli pisut abi k\u00fcll – veidi v\u00e4\u00e4net oli turtsuval mootoril juures, et koos meiega 450 kg kaaluvat “pommi” v\u00e4hese hapnikuga keskkonnas \u00fclesm\u00e4ge vinnata.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Siis ilmus teele t\u00f5eline lumesupp, mis t\u00f5i kaasa ettearvatavad tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja siis veel \u00fcks kord, ja veel \u00fcks kord, ja veel \u00fcks kord\u2026<\/p>\n

\u00c4hkides (eriti Kariina, kes pidi p\u00e4ris mitusada meetrit l\u00e4bi lume \u00fclesm\u00e4ge k\u00f5ndima), kuid kurule me j\u00f5udsime. 5360 meetrit – meie senine k\u00f5rgusrekord sellel ekspeditsioonil, 5033 meetrit Boliivias, sai sellega l\u00f6\u00f6dud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kurust edasi kulges s\u00f5it muidugim\u00f5ista allam\u00e4ge, kuid lund oli veelgi rohkem. Lund oli kohe v\u00e4ga-v\u00e4ga palju, ning kui \u00fchelt poolt \u00f5hkus sellest t\u00f5elist talvek\u00fclma (niipalju kui see meil veel meeles on), siis teisalt oli sellelt peegelduv p\u00e4ikesevalgus nii ere, et tegi silmadele liiga.<\/p>\n

S\u00f5it allam\u00e4ge on tegelikult veelgi riskantsem, kui pidurid omandavad kiilasj\u00e4\u00e4l nullil\u00e4hedase v\u00e4\u00e4rtuse – sisekurvis v\u00f5id p\u00f5rutada vastu lume- v\u00f5i kiviseina (k\u00f5ige turvalisem ja soositum variant) v\u00f5i v\u00e4likurvis \u00fcle \u00e4\u00e4re lohisedes kuristikku, (s\u00f5ltumata pikast teekonnast, siiski v\u00e4ga l\u00fchiajalisse-) kaaluta olekusse (ei ole eriti hea variant), maandudes teadmatuses. V\u00f5ib-olla just see m\u00f5te mu peas paningi mind oma s\u00f5iduv\u00f5imeid maksimaalselt \u00e4ra kasutama ja s\u00f5it (v\u00f5i \u00f5igemini libisemine) allam\u00e4ge m\u00f6\u00f6dus vahejuhtumiteta.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Allpool oli lund juba v\u00e4hem ning s\u00f5it sai j\u00e4tkuda tavalisemates tingimustes. J\u00f5udsime Tangtses asuvasse kontrollpunkti, kus meid tervitas s\u00f5bralik peni ning teistele hoiatuseks v\u00e4lja pandud “kuristikukogemusega” tsikkel. Kuristikku kukkunud autosid oli siin-seal ikka t\u00e4hele pannud, sest nad on piisavalt suured, et neid tuhatkond meetrit allpool n\u00e4ha, “t\u00e4pisuuruseid” mootorrattaid aga mitte. Panime oma nimed-passinumbrid suurde kaustikusse kirja ning veeresime lustlikult edasi.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

M\u00f5nik\u00fcmmend kilomeetrit, mis meid veel otsapidi Tiibetisse ulatuvast Pangongi j\u00e4rvest lahutasid, m\u00f6\u00f6dusid madalamatel k\u00f5rgustel, kuid kaunil maastikul. \u00d5nneks olime reklaamjutud sellest, kui ilus on 4250 meetri k\u00f5rgusel asuv Pangong Tso, targu k\u00f5rvust m\u00f6\u00f6da lasknud, nii et kui eesolevate m\u00e4en\u00f5lvade vahelt hakkas paistma t\u00fckike t\u00fcrkiissinist, olime rabatud. Mida j\u00e4rvele l\u00e4hemale, seda v\u00f5imsamaks muutus j\u00e4rve, m\u00e4gede ning nende kohal olevate dramaatiliste pilvede kooslus, et raskem oleks olnud ette kujutada ideaalsemat vaatepilti. P\u00e4ris j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde j\u00f5udes pl\u00f5ksusid silme ees pidevalt m\u00e4lupildid Boliivia k\u00f5rgplatoost<\/a>, kus olime samuti n\u00e4inud looduse j\u00f5ulist ilu. Tulek oli olnud vaeva v\u00e4\u00e4rt – Pangong Tso, oli maagiline, k\u00f5ige ilusam vaatepilt, mida Indias n\u00e4inud oleme.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maikuu l\u00f5pp j\u00f5udis kohale, juba saabus juunigi, kuid legendaarne tee Lehi ja Manali vahel on ikka veel suletud. K\u00fcsimusele, millal v\u00f5iks tee avanemist umbkaudugi oodata, vastab Lehi turismin\u00f5unik lohutamatu n\u00f5utusega – ilmselt mitte veel niipea. Meil on siin aga niigi tegemist – n\u00e4iteks tuleb enne l\u00f5unasse p\u00f5rutamist ju kohustuslikus korras Eesti lipp viia tsiklil maailma … Loe edasi Ilu n\u00f5uab ohvreid (I osa)<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[394,1115],"class_list":["post-7736","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-india","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7736"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7736\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7797,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7736\/revisions\/7797"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}