Hakkasin m\u00f5tlema, et viimasel ajal me muust nagu ei kirjutagi kui igasugu jamadest. Ometi on siin nii palju muud. Kirjutaks siis toidust – sellest, mida s\u00f6\u00f6me.<\/p>\n
Kui me polnud veel kodunt lahkunud, olin veidi mures selle p\u00e4rast, kuidas m\u00f5jutab keha pikaajaline reisitoidul olemine – miskip\u00e4rast kujutasin meid ette ohjeldamatult priimusel toitu keetmas, ning sestap sai kaasa pakitud ka suur karbit\u00e4is vitamiine – juhuks kui s\u00f6\u00f6k peaks liiga \u00fchek\u00fclgne olema. Tegelikkus on loomulikult teistsugune – ehk tuleb see sellest, et ka matk on siiani kulgenud k\u00fcllaltki ebat\u00fc\u00fcpiliselt, v\u00f5i v\u00e4hemalt mitte nii nagu ette kujutasime – priimust oleme kasutanud vaid loetud korrad, ja siis ka peaasjalikult tee v\u00f5i kohvi keetmiseks.<\/p>\n
Brasiilias oli v\u00e4ga palav, ning sellise ilmaga ei taha eriti midagi priimusel kuumutada. Seep\u00e4rast n\u00e4gi meie toitumine enamasti v\u00e4lja nii: hommikus\u00f6\u00f6k hotellis, l\u00f5una restoranis, \u00f5htus\u00f6\u00f6giks midagi kerget poest v\u00f5i kioskist. Oleks me rohkem telkinud, oleks hommikus\u00f6\u00f6giga loomulikult pidanud rohkem vaeva n\u00e4gema, aga et telkimiseks sobivaid kohti oli v\u00e4he, siis peatusimegi hotellides\/k\u00fclalistemajades. Brasiilia auks tuleb \u00f6elda, et sealsetes hotellides pakutavad hommikus\u00f6\u00f6gid on lihtsalt v\u00f5rratud. Toiduvalik s\u00f5ltub muidugi konkreetsest hotellist, kuid enamasti on lisaks tavalisele saiale-vorstile-moosile v\u00e4lja pandud valik troopilisi puuvilju (banaan, melon, arbuus, mango, apelsin, t\u00e4htvili) ning paar-kolm keeksilaadset kooki, lisaks paremates kohtades veel m\u00f5ni soolane pirukas ning omlett (Salvadoris pakuti meie \u00fcllatuseks ka koorega keedetud kartulit ning viinerit tomatikastmes). Enamasti on laual ka v\u00e4rskelt pressitud apelsinimahl. Argentinal on hommikus\u00f6\u00f6gi m\u00f5istes Brasiiliaga raske v\u00f5istelda – siin on standardiks vaid sai ja moos ning kohalik spetsialiteet dulce de leche<\/em> (karamellilaadne v\u00f5ie). Kohv on meie senise kogemuse p\u00f5hjal k\u00fcllaltki kehv, ning teed ei k\u00f5lba minu arvates juua, sest vesi on lihtsalt nii kloorine.<\/p>\n Brasiilia toitudest on varasemalt juba siin-seal juttu olnud. V\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed on iseteeninduslikud s\u00f6\u00f6gikohad, kus saab ise endale sobivas koguses head ja paremat taldrikule laduda, mitte ei pea m\u00f5istatama, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist rooga nimetatakse. Teine variant on v\u00f5tta “prato feito” ehk p\u00e4evapraad, mis pea alati koosneb riisist, lihast, ubadest ja v\u00e4rskest salatist. Ja portsjonid on alati hiiglaslikud! Mulle reeglina \u00fcle poole sisse ei mahtunud, palavusega veel eriti. Hind portsjoni kohta k\u00f5igub 5 ja 9 riaali vahel. Iseteeninduslikes toidukohtades on kilo hinnaks umbes 13 riaali, kahe peale kokku ei kulunud meil koos jookidega vist kunagi rohkem kui\u00a018 riaali. V\u00e4ga palju juuakse kokakoolat, ent \u00fchel hetkel avastasime, et v\u00e4rskelt pressitud apelsinimahl on kokast palju odavam (kahe-kolme riaali eest saab 400 ml mahla). Ja kui apelsinimahl enam ei eruta, siis pole muud, kui sammud mahlabaari seada, kus valik on kergelt \u00f6eldes segadusse ajav, sest meile tuntud mahlade k\u00f5rval on seal mitmeid-mitmeid eksootilisi mahlu, mida ei oskaks muidu ettegi kujutada. Lisaks veel segumahlad. N\u00e4iteks “klorof\u00fcll” – niipalju saime aru, et sellesse rohelisse vahutavasse jooki oli piparm\u00fcnti pandud, aga mida muud…?<\/p>\n Argentina toidukultuur tundub meile v\u00e4ga euroopalik – v\u00e4ga popid on pitsad ja pastad, aga \u00fcle k\u00f5ige tarvitatakse siin loomulikult liha. Kana leiab siit enamasti shnitsliks tambitult, kuid mitte kanast ei taha ma r\u00e4\u00e4kida, vaid hoopis loomalihast. Suur osa Argentinast on pampa, mis ilmselt soosib karja kasvatamist. Nii need loomad siis nosivad rohtu, et l\u00f5puks grillile j\u00f5uda, ja neid loomi on palju – kui v\u00e4hegi linnast v\u00e4lja saad, on lehmad igal pool. Tuleb \u00f6elda, et siin osatakse liha h\u00e4sti valmistada, kusjuures peale soola maitseaineid \u00fcldse ei kasutata (sellest, et siin liha \u00e4\u00e4dikas ei leotata, ma \u00fcldse ei r\u00e4\u00e4gigi), nii et grillmeistril on t\u00e4ita v\u00e4ga t\u00e4htis roll. Mis on kogu selle grillimise juures k\u00f5ige hullem, on see, et viimasel ajal on meil \u00fcks grillimine teise j\u00e4rel. Okei, mitte iga p\u00e4ev, aga \u00fcldiselt on nii, et kui \u00fcks p\u00e4ev on grill, siis ei l\u00e4he k\u00f5ht t\u00fchjaks enne kui \u00fclej\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks – lihat\u00fckid on hiiglaslikud, ning kahjuks iga korraga aina mahlasemad ja maitsvamad. “Kahjuks” selles m\u00f5ttes, et tasapisi hakkame nendega harjuma, kuid kunagi tuleb ju hakata end tagasi spartalikuma toiduga harjutama!<\/p>\n Kui grillimist plaanis pole, siis \u00fcritame siin, Dakar Motosis (\u00f5nneks v\u00f5i kahjuks on just see koht, kuhu me oleme pikalt pidama j\u00e4\u00e4nud) ise midagi valmistada, v\u00f5i teevad seda teised matkajad – n\u00f5ud ja kogu atribuutika on siin ju olemas. Parimad palad tulid muidugi itaallannalt, Miriamilt, kes oskas igasugu v\u00f5imalikest ja v\u00f5imatutest asjadest s\u00f6\u00f6davaid kombinatsioone v\u00e4lja v\u00f5luda, kuid tema on n\u00fc\u00fcd teel Ushuaiasse, ja kes teab, kas teda enam teel kohtame. Ise olen ka \u00fcritanud p\u00e4ris toitu valmistada – shnitslitegemisest oli juba juttu, ent \u00fcks p\u00e4ev tegin n\u00e4iteks hakkliha-koorekastet, mis oli t\u00f5siselt rammus, sest siin l\u00e4hedal supermarketis m\u00fc\u00fcakse ainult 42%-list koort. Laiskadel p\u00e4evadel tellime kohalikku poppi sn\u00e4kki, empanadasid, mis on p\u00e4him\u00f5tteliselt pirukad erineva t\u00e4idisega (singi ja juustu, hakkliha, kana, sibula, hallitusjuustu, …).<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et hirm, et matkal toitumine v\u00e4ga sassi l\u00e4heb, ei ole siiani \u00f5igustust leidnud – s\u00f6\u00f6me ikka korralikult. Ilmselt on see ka p\u00f5hjus, miks siiani seedimisega \u00fchtegi probleemi pole olnud (s\u00fclitame kolm korda \u00fcle \u00f5la). Kui \u00fckskord paigalt minema saame, k\u00fcllap siis asjad muutuvad, kuid kes teab, v\u00f5ib-olla ka mitte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hakkasin m\u00f5tlema, et viimasel ajal me muust nagu ei kirjutagi kui igasugu jamadest. Ometi on siin nii palju muud. Kirjutaks siis toidust – sellest, mida s\u00f6\u00f6me. Kui me polnud veel kodunt lahkunud, olin veidi mures selle p\u00e4rast, kuidas m\u00f5jutab keha pikaajaline reisitoidul olemine – miskip\u00e4rast kujutasin meid ette ohjeldamatult priimusel toitu keetmas, ning sestap sai … Loe edasi K\u00f6\u00f6gipoolest<\/span>