{"id":6816,"date":"2010-04-17T12:39:23","date_gmt":"2010-04-17T10:39:23","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=6816"},"modified":"2010-04-17T12:55:36","modified_gmt":"2010-04-17T10:55:36","slug":"jumalad-rumalate-vastu-ei-saa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=6816","title":{"rendered":"Jumalad rumalate vastu ei saa"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

<\/a>Ma ei tea, kuiv\u00f5rd \u00fcks piiripunkt \u00fcht riiki iseloomustab, kuid Indiasse sisenedes avastasime eest kireva rahvamassi, tolmu \u00fcles keerutavad ja lakkamatult signaali andvad veoautod ning jubeda sitahaisu. Kas just sellisena me Indiat<\/a> ette kujutasime, kuid mingit \u00fcllatusmomenti ka polnud. On ta ju kummaline, kuid \u00fchtlasi ka kuulus.<\/p>\n

<\/p>\n

Kui piiripunktist lahkusime, viis tee meid pikalt l\u00e4bi avarate p\u00f5llumajandusmaade – see oli m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav, kuna olime end m\u00f5ttes juba India \u00fclerahvastatusega harjutanud ning ette kujutanud, kuidas k\u00fcla on k\u00fclas kinni. Kuid eks inimesed tahavad ju s\u00fc\u00fca, ning s\u00f6\u00f6k tuleb ju peaasjalikult p\u00f5llult (eriti Indias, kus taimetoit on v\u00e4ga levinud).<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Esimeseks peatuspaigaks sai Gangese kallastel asuv Varanasi<\/a>, \u00fcks vanimaid pidevalt asustatud linnu maailmas. Indialaste jaoks on tegemist \u00fche p\u00fchama linnaga \u00fcldse, kuna arvatakse, et kui siin hinge heita, p\u00e4\u00e4seb hing taass\u00fcndide ahelast ning l\u00e4heb otse nirvaanasse ehk hindude m\u00f5istes paradiisi. Ehk on see ka p\u00f5hjuseks, miks Gangese \u00e4\u00e4res viiakse l\u00e4bi hulgaliselt matusetseremooniaid – kuuldavasti p\u00f5letatakse siin iga p\u00e4ev m\u00f5nisada surnukeha.<\/p>\n

Ometi ei ole elu l\u00f5puga seotud aspektid ainsad, mis inimesi Varanasisse t\u00f5mbavad – v\u00e4ga v\u00e4rvikad on kohalike hommikused rituaalid, sh Gangeses pesemine ning austuse avaldamine t\u00f5usvale p\u00e4ikesele. Vaevalt hakkab koitma, kui juba kihavad j\u00f5e\u00e4\u00e4rsed trepiastmed v\u00e4rvikirevates sarides naistest, v\u00f5\u00f5batud n\u00e4gudega kerjusmunkadest, lillem\u00fc\u00fcjatest ja k\u00f5igist teistest, kel p\u00fcha j\u00f5e \u00e4\u00e4rde asja. Usutakse ju, et kui ennast Gangesesse kasta, uhub see patud minema. Saatsime isegi m\u00f6\u00f6da vett teele v\u00e4ikese lilledest k\u00fc\u00fcnlaaluse, et meie teekond Indias oleks \u00f5nnistatud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dcks palve helis:<\/p>\n[audio:Varanasi_Gangese_22res-1.mp3]\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Panoraam j\u00f5e pealt:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ja heli lindistus samast kohast:<\/p>\n[audio:Varanasi_Gangese_22res-2.mp3]\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kuid jumalatel oli meie jaoks oma plaan. Juba varsti p\u00e4rast Indiasse j\u00f5udmist saime omal nahal tunda kohalike enesetapjalikke liiklemisv\u00f5tteid. V\u00e4ga palju need indoneeslaste omadest ei erine – peaasjalikult l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et suuremal on ees\u00f5igus, kuid mis torkab silma, on see, et igasugu liigutusi saadab ebam\u00e4\u00e4rasus – nagu ei teaks, kas tahaks s\u00f5ita paremal v\u00f5i vasakul, v\u00f5i kas \u00fcldse tahakski s\u00f5ita, v\u00f5i tahaks hoopis peatuda. M\u00f6\u00f6das\u00f5ite tehakse suure kaarega – mis oleks hea, kui tegemist oleks tsiviliseeritud liikluskorraga, kuid siin alustatakse m\u00f6\u00f6das\u00f5itu ju s\u00f5ltumata sellest, kas keegi tuleb vastu v\u00f5i mitte. Loomulikult ei vaata keegi kunagi, kuhu ta s\u00f5idab v\u00f5i astub – k\u00f5ik on \u00fcles ehitatud kaasliiklejate (mitte sinu enda) reaktsioonile. Umbes iga poole tunni tagant tuleb teelt v\u00e4lja s\u00f5ita, et mitte kellelegi suuremale ette j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Varanasist Agra poole startides imestasime omeatte, kui sirge ja hea oli tee, ning kui v\u00e4he oli sellel liiklust – ei mingeid lehmi ega hobuveokeid, isegi veoautosid nii v\u00e4ga palju mitte. Kus oli kogu see paljukirutud liikluskaos? S\u00f5itsime p\u00e4ris kiiresti (st maksimaalse lubatud kiirusega) ja tundsime elust m\u00f5nu. Seistes hakkab kuumus (p\u00e4eval t\u00f5useb siin temperatuur \u00fcle +40 C) kiiresti ajudele.<\/p>\n

\u00dchel hetkel juhtuski see, mida oli arvata. Mitte, et me oleks seda oodanud v\u00f5i osanud ette n\u00e4ha, kuid samal ajal, kui meie kahe s\u00f5idurajaga kummaski suunav\u00f6\u00f6ndis ning eraldusribaga maanteel m\u00f5nusa hooga paremas rajas kulgesime (olgu igaks juhuks mainitud, et Indias on vasakpoolne liiklus), hakkas \u00fcks kohalik maastur meie ees vasakust(!) rajast j\u00e4rsult \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramist tegema. \u00dcle kahe s\u00f5iduraja, ning \u00fcle k\u00f5rge telliskivi\u00e4\u00e4rega eraldusriba. Loomulikult suudab seda vaid maastur, tavaautoga oleks seda ilma p\u00f5hja peale kinni j\u00e4\u00e4mata teha olnud p\u00e4ris raske.<\/p>\n

“Pauk” oli ise v\u00e4ga \u00f5nnelik, sest suutsin tugeva vastukeeramisega otsekokkup\u00f5rget v\u00e4ltida, ent ratta parem pool sai autolt siiski l\u00f6\u00f6gi – seda ma v\u00e4ltida ei suutnud, ent t\u00e4nu esiratta m\u00f6\u00f6dajuhtimisele sain umbes poole meetri jagu pidurdusteekonda lisaks, st esimese reaktsioonina tehtud paanikapidurdusega s\u00f6\u00f6stsime maasturisse oma parema k\u00fcljega hinnanguliselt kuskil 60-70 km tunnikiirusega sisse. Sama kiirusega otsekokkup\u00f5rkel oleks t\u00f5en\u00e4oliselt kaotanud kogu s\u00f5iduks kriitilise t\u00e4htsusega esiosa (st hargi ja\/v\u00f5i esiratta) ja tont teab, mis meist oleks saanud. Nii juhtus meil 2005. aastal Iraanist tagasi s\u00f5ites Poolas, ning ka seekord kaitsesid boksermootori silindrid meie m\u00f5lema jalgu v\u00e4ga efektiivselt. Oleks tavalise mootoriasetusega ratas olnud, oleks suhteliselt kindlalt minu paremal jalal v\u00e4ga halvasti l\u00e4inud (Kariina jalga kaitses alumiiniumkohver veel lisaks). Vaadates, kuidas selle auto kere teravad detailid meie metallist bensiinipaagi sedav\u00f5rd v\u00f5imsalt \u00e4ra m\u00f5lkisid, oleks ilma boksermootori slindrite ja mootorikaitseraudade kombinatsioonita mu parem jalg pooleldi otsast \u00e4ra rebitud v\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00f5lv parandamatuseni ribadeks t\u00f5mmatud\/l\u00f6mastatud. Tuleb ka seekord t\u00e4nada BMW insenere aastast 1923<\/a>, kes sellise mootiriasetuse idee peale tulid.<\/p>\n

Aus\u00f5na, murdosa sekundi jooksul p\u00e4rast kokkup\u00f5rget, kui veel tsiklit \u00fcritasin tasakaalus hoida (sest kokkup\u00f5rge viskas ta liikumissuunalt \u00fcks poole meetri jagu diagonaalis oma s\u00f5idujoonest eemale), arvasin ma, et “nonii, n\u00fc\u00fcd on meie parem silinder ja kohver k\u00fcll k\u00fcljest minema p\u00fchitud, aga miks ma veel oma paremas jalas valu ei tunne?”. Igatahes suutsin tsikli p\u00fcsti hoida ja l\u00f5plikult tee \u00e4\u00e4res hoo maha pidurdada (v\u00f5i \u00f5igemini mootori v\u00e4lja suretada, sest esipiduri hoob oli paugust t\u00e4iesti vertikaalseks p\u00f6\u00f6ratud – imede ime, et ta veel terve oli).<\/p>\n

Kui vaatasin taha, n\u00e4gin, kuidas autojuht kiirendades tuhatnelja minema kihutas, teades, et see oli puhtalt tema kokku keeratud rumalus ja veel n\u00e4hes, et teine pool on mingi tohutusuure (nende jaoks juba peale vaadates \u00fclikalli) mootorrattaga valge turist. Temast j\u00e4i vaid asfaldile laiali puistatud hunnik plastikdetaile, \u00fche ilusa v\u00e4rvilise tagatulet\u00fcki v\u00f5tsime loomulikult ka m\u00e4lesuseks kaasa.<\/p>\n

Meie jaoks on tulemuseks karteri k\u00fcljest \u00e4ra rebitud k\u00f5verad mootorikaitserauad, juskui dinosaurus REX’i k\u00fc\u00fcntega \u00fcle lastud, lekkiv paak ja kildudeks peegel. Minu parem k\u00e4si oli huvitaval kombel marraskil, ilmselt k\u00e4is too samuti kokkup\u00f5rke ajal vastu maasturi tagaotsa, aga \u00f5nneks oli seal k\u00fc\u00fcnarnukikaitse all, sest s\u00f5idame ju t\u00e4isvarustuses.<\/p>\n

Igatahes oli see meile j\u00e4rjekordselt hea meeldetuletus meie ettearvamatust reaalsusest, et iga s\u00f5idup\u00e4ev v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da meie viimaseks.<\/p>\n

Loomulikult oli eikuskilt kohe kohal trobikond indialasi, kes, silmad punnis, bensiinist lekkiva ja haisva ratta juures vaatasid, mis juhtunud on. J\u00e4i mulje, et nad tundsid isegi m\u00f5ningast s\u00fc\u00fcd, et meil selline asi siin juhtunud on. \u00dcks mees oskas paari s\u00f5na inglise keelt ja \u00fcritas v\u00e4lja selgitada, et mis minu k\u00e4el ikka viga on. Teised mehed olid juba enne minu reageerimist seebi v\u00e4lja otsinud, ja bensiinipaaki paikama hakanud – seesama vana hea nipp k\u00e4tepesuseebiga, mida oma lapsep\u00f5vest teadsin, kui n\u00f5ukaaja l\u00e4biroostetanud mootorrataste\/mopeedide bensiinipaake ajutiselt paikama pidi. Igatahes l\u00e4ks tuju kohe palju paremaks, n\u00e4hes, kuidas meie ratast teiste poolt kokku hakati “lappima” (v\u00e4hemalt ajutiselt), samal ajal kui ise olime veel pooleldi \u0161okis. T\u00e4nasime neid ja s\u00f5it v\u00f5is j\u00e4tkuda. Ehkki, s\u00f5ltumata 4-realisel kiirteel olemisest, mitte nii uljalt kui enne.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Vaatamata sellele, et p\u00e4ev enne saatsime oma head soovid p\u00fcha Gangese j\u00f5e rahulikule voolule helendavate k\u00fc\u00fcnaldega, pole siiski Jumalad meid rumalate vastu p\u00e4ris immuunseks teinud…<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma ei tea, kuiv\u00f5rd \u00fcks piiripunkt \u00fcht riiki iseloomustab, kuid Indiasse sisenedes avastasime eest kireva rahvamassi, tolmu \u00fcles keerutavad ja lakkamatult signaali andvad veoautod ning jubeda sitahaisu. Kas just sellisena me Indiat ette kujutasime, kuid mingit \u00fcllatusmomenti ka polnud. On ta ju kummaline, kuid \u00fchtlasi ka kuulus.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[129,394,1114,128,133,136],"class_list":["post-6816","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-helimaastikud","tag-india","tag-inimesed","tag-linnad","tag-piiriuletus","tag-probleemid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6816"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6816\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6899,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6816\/revisions\/6899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}