![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2008\/11\/img_0236.jpg\" "\\"Telkimine")
<\/p>\nRiost (kolme suurimat ostukeskust l\u00e4bi kammides) digifotokaamerat me siiski ei leidnud – oli \u00fcht-teist valikut k\u00fcll, ent seda, mida soovisime, ei olnud – Margus vajab ju intervalomeetrit, mida vaid v\u00e4ga piiratud digiseebikarpidele juurde programmeerida saab (peab kaamera OP-s\u00fcsteemi murdma). M\u00f5ningaid (suhteliselt kehva kvaliteediga) pilte teeb meil ka videokaamera, nii et otsustasime, et “augut\u00e4iteks” v\u00f5ib videokaameraga kl\u00f5psida, kuni selle \u00f5ige leiame.<\/p>\n
Rio de Janeirost lahkudes v\u00f5tsime suuna p\u00f5hja poole, et \u00e4ra n\u00e4ha L\u00f5una-Ameerika musta kultuuri \u00fcks pealinnu, Salvador.<\/p>\n
Vahepeal veetsime ka oma esimese (L\u00f5una-Ameerika) \u00f6\u00f6 telgis – seal, kus asustust v\u00e4hem, kasutasime kohe ka v\u00f5imalust – eukal\u00fcptipuude kasvanduse keskel seadsime oma telgi p\u00fcsti ja selles m\u00f5nusas l\u00f5hnas ja vaikuses (p\u00e4rast linnasid) und ootama j\u00e4ime…<\/p>\n
<\/p>\n
Riost Salvadori suunas s\u00f5ites kulges teekond\u00a0suures osas l\u00e4bi m\u00e4gisema maastikuga Minas Gerais’i osariigi, kus otsustasime \u00e4ra proovida ka \u00fche kaardil punktiiriga m\u00e4rgitud tee. Algul polnud h\u00e4da midagi, asfalt mis asfalt, seej\u00e4rel pinnasekattega tee, mis l\u00f5puks kiviseks treppi s\u00f5idetud rajaks kujunes. Ratas rappus ja kohvrid kolisesid nii mis hirmus, hea, et hambad suhu j\u00e4id \ud83d\ude42 . Harrastasime tsikli s\u00e4\u00e4stmise m\u00f5ttes taas s\u00f5itu p\u00fcstiasendis, kuid ilmselt ei olnud rattale sellest palju abi, sest kui olime j\u00f5udmas Bahia osariiki (mille pealinn ongi Salvador), hakkas tagaots siledal asfaldil s\u00f5ites \u00f5\u00f5tsuma, ning kohe oligi p\u00f5hjus selge – lekkiv tagaamort, mida oli ka spetsiifilisest emulsioonil\u00f5hnast (amordis on \u00f5li ja gaas segatud) tunda. Salvadorini veel \u00fcle 500 km, otsustasime j\u00e4\u00e4da l\u00e4himasse linna, Vit\u00f3ria da Conquistasse.<\/p>\n
Et oli p\u00fchap\u00e4ev, olid k\u00f5ik t\u00f6\u00f6kojad kinni, nii et meil ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle muud, kui otsida hotell ning j\u00e4rgmist p\u00e4eva oodata. Paljulubava nime “Hotel Paraiso” (t\u00f5lk: Hotell Paradiis) taga peitus paras peldik, aga mis sa, hing, teed – lootus j\u00e4rgmisel p\u00e4eval mehhaanik leida ning sellest mittemidagi\u00fctlevast linnast (karjakasvatuspiirkonna keskusest) minema saada pakkus pisutki lohutust. \u00d5htul n\u00e4ljasena mingisugustki s\u00f6\u00f6gikohta otsides tegime l\u00f5puks otsuse hotellis vastas oleva, esmapilgul k\u00fcllaltki kahtlase olemisega \u00f5lleka “A Garagem” (t\u00f5lk: garaa\u017eis) kasuks – rohkem l\u00e4heduses \u00fchtegi kohta pole, ka poodi mitte. Kahtlesime ja k\u00f5hklesime k\u00fcll, aga l\u00e4ksime ikkagi sisse ja v\u00f5tsime alustuseks \u00fched Pepsid. K\u00e4imas oli karaoke\u00f5htu – j\u00e4rjest tulid esitamisele portugalikeelsed hitid – mikrofon ei vaikinud hetkekski, ikka tikkus lavale m\u00f5ni h\u00f5bek\u00f5ri, kusjuures tuleb \u00f6elda, et viisipidamise ja h\u00e4\u00e4leulatusega siin inimestel probleemi pole (loe: Eestis olen hullemale karaokelaulule peale sattunud), kui m\u00f5ni harv juhtum v\u00e4lja arvata. \u00a0M\u00f5nes refr\u00e4\u00e4nis lauldi kooris kaasa. Igatahes on Brasiilia meile siiani j\u00e4tnud k\u00f5ige rassipimedama riigi mulje – baaris oli (v\u00e4hemalt) \u00fcks transvestiit, kaks prostituuti flirtisid oma klientidega, oli mustanahalisi, blonde, punap\u00e4id, \u00fclipikki ja \u00fclil\u00fchikesi – siin k\u00fclakolkas on k\u00f5ik nagu \u00fcks perekond ning pealtn\u00e4ha on tolerantsi k\u00fcllaga – inimestel lastakse valida oma elutee ning austatakse seda, ka Eestis v\u00f5iks nii olla. Grill-liha oli igatahes maitsev ning \u00f5lu oli odav – mida veel tahta!<\/p>\n
\u00dcks emotsionaalsem karaoke A Garagem baarist \ud83d\ude00 :<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/vi_da_con_garage_karaoke.mp3]\n
\u00a0<\/p>\n
Ja \u00f6ised piljardim\u00e4ngijad t\u00e4nava \u00e4\u00e4res (tuldi autodega letti ja tehti pagasiluuk t\u00fcmaka kuulmiseks lahti):<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/vi_da_Conquista_r6dult.mp3]\n
\u00a0<\/p>\n
T\u00e4na hommikul otsisime \u00fcles, v\u00e4idetavalt linna parima, amordispetsialisti, kellel kahjuks vajalikke tihendeid polnud. N\u00fc\u00fcd on tihendid tellitud, ratas t\u00f6\u00f6kojas lahti v\u00f5etud ja ootame kolmap\u00e4eva, kui ratas teoreetiliselt (ei tea ju, kui kiiresti see tihend siia j\u00f5uab, kas see \u00fcldse sobib sellele amortisaatorile, jne) korras peaks olema. Siis p\u00f5rutame Salvadori. Seda muidugi eeldusel, et meil siin \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega ei kulu, sest hiljaaegu avastasime, et meie rattal on lubatud Brasiilias olla vaid 30 p\u00e4eva, alles on j\u00e4\u00e4nud 14 p\u00e4eva, kuid me oleme piirist p\u00e4ris kaugel ja Salvador veel kaugemal…<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Ja siin \u00fcks videol\u00f5ik Brasiilia teedest, need k\u00fcll pigem k\u00f5ige kergemat sorti. Muusika panime vastavalt kohaliku disko – k\u00f5ik mootorratastega seotud kraam ei pea olema rock, metal v\u00f5i muidu “karvane” – l\u00fckkame ehk stereot\u00fc\u00fcpe veidi \u00fcmber \ud83d\ude00\u00a0<\/p>\n