{"id":5863,"date":"2010-02-22T12:45:42","date_gmt":"2010-02-22T10:45:42","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=5863"},"modified":"2010-02-22T13:03:05","modified_gmt":"2010-02-22T11:03:05","slug":"mitte-lihtsalt-kivid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=5863","title":{"rendered":"Mitte lihtsalt kivid"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Angkori templitest<\/a> on tehtud nii suur turistil\u00f5ks, et tahes-tahtmata tekib k\u00fcsimus, kas nende k\u00fclastamisest ongi enam v\u00f5imalik mingit elamust saada, v\u00f5i taandub k\u00f5ik parimat pildistamisnurka otsivate turistihordidega tr\u00fcgimisele k\u00f5rvetava p\u00e4ikese all.<\/p>\n

<\/p>\n

Turiste on muidugi palju, v\u00e4ga palju – eriti suuremate ja tuntumate templite juures, nagu n\u00e4iteks Angkor Wat. Suurema osa inimeste jaoks Angkori templid ilmselt just Angkor Watiga seostuvadki, mis t\u00f5lkes t\u00e4hendab templilinna. T\u00f5epoolest, tegemist on tohutusuure kompleksiga – m\u00f5nede s\u00f5nul lausa maailma suurima religioosse monumendiga – kuhu v\u00f5ib end tundideks jalutama unustada, isegi kui pole suurem arhitektuurihuviline.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

12. sajandi algul ehitatud Angkor Wat on kahtlemata iidse Khmeeri impeeriumi hiilgeaegade s\u00fcmbol, ent templeid on sellesse piirkonda ehitatud ka palju varem ja hiljem. Tegelikult ei ehitatud mitte ainult templeid, vaid terveid linnu, kuid ainsateks kivist ehitisteks (ja sestap ainsateks, mis on ajale vastu pidanud) olid tol ajal templid. Usk dikteeris, et kivihooned on ainult jumalate p\u00e4ralt – inimesed elagu aga tagasihoidlikumates tingimustes.<\/p>\n

Templeid on niisiis ehitatud sinna, kus on parasjagu asunud Khmeeri kuningriigi pealinn, ning kuna see on sajandite jooksul mitu korda kolinud, ongi Angkori templid k\u00fcllaltki m\u00f6\u00f6da ilma laiali. \u00dched varasematest templitest on iidses Hariharalaya linnas 9. sajandi l\u00f5pus p\u00fcsti pandud Preah Ko ja Bakong. Juba varasemate templitega tutvumine annab aimu sellest, et templite ehitamisel ei olnud esmat\u00e4htis mitte kunstilis-esteetiline aspekt, vaid et need j\u00e4rgiksid kindlat ideed. Selle idee v\u00f5iks kokku v\u00f5tta s\u00f5naga “tempel-m\u00e4gi”, mis t\u00e4hendab seda, et tempel s\u00fcmboliseerib hinduistliku maailma keskosaks olevat Meru m\u00e4ge, jumalate kodu. Sestap on suurem osa s\u00e4ilinud templitest p\u00fcramiidikujulised v\u00f5i v\u00e4hemasti k\u00f5rgema keskosaga. Samuti on t\u00e4htis ida-l\u00e4\u00e4ne suunalisus, st enamasti avanevad nad idasse, p\u00e4ikeset\u00f5usu suunas.<\/p>\n

Khmeeride arhitektuur on seega vormilt k\u00fcllaltki lihtne, j\u00e4rgides kindlaid p\u00f5him\u00f5tteid ning heites k\u00f5rvale igasuguse improvisatsiooni. Veidi rohkem on vabadust olnud ornamentide tahujatel, ehkki ka nende t\u00f6\u00f6 on pidanud eelk\u00f5ige l\u00e4htuma teatud ettekirjutustest selle kohta keda ning kuidas kujutada.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dcheks meeldej\u00e4\u00e4vaimaks templiks sai meie jaoks k\u00fcllaltki raskesti ligip\u00e4\u00e4setav (tuli \u00fcles ronida enam kui kuuesaja astmega trepist – astmed lugesime ise \u00fcle \ud83d\ude42 ) Phnom Bok, mis oli suhteliselt kehvas seisus, st parajalt lagunenud ning puud siit-sealt pragudest v\u00e4lja kasvamas, ent kuna me olime praktiliselt ainsad, kes m\u00e4est \u00fcles viitsisid ronida, siis oli seal m\u00f5nusalt vaikne ning boonuseks veel avarad vaated \u00fcmbruskonnale – Kambod\u017ea t\u00fc\u00fcpilisele tasasele maastikule.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Loomulikult ei saanud me j\u00e4tta k\u00fclastamata ka teisi n\u00f6 “maailmakuulsusi”, ehk siis 12. sajandil suures produktiivsushoos p\u00fcstitatud templeid, Ta Prohm, Preah Khan ja Bayon. Nii m\u00f5nigi nendest t\u00f5estab, et hinduistlike templite funktsiooniks ei olnud kaugeltki mitte rahvakogunemiskohaks olemine, nagu seda on n\u00e4iteks kirikud v\u00f5i mo\u0161eed. Otse vastupidi – kohati on n\u00e4iteks trepid niiv\u00f5rd mitteergonoomilised, et tuleb ronida lausa neljak\u00e4pukil ning v\u00e4ltida iga hinna eest libastumist. P\u00f5hjendatud on seda muuhulgas sellega, et kuna templite trepid on justkui trepid taevasse, siis viib j\u00e4rsem t\u00f5us sinna kiiremini kohale.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Lihtinimesel ei olnud templisse niisiis asja – see oli rohkem valitseja eral\u00f5bu, kes muidugi ei hoidnud ennast tagasi alluvate ekspluateerimisel. Neile j\u00e4i vaid r\u00f5\u00f5m teadmisest, et nad on andnud oma panuse monumendi ehitusse ning on seega l\u00e4hemal nirvaanale.<\/p>\n

Angkor h\u00fcljati 15. sajandil, ning pealinn koliti naabrite surve t\u00f5ttu Phnom Penhi, sinna kus t\u00e4nagi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Angkori templitest on tehtud nii suur turistil\u00f5ks, et tahes-tahtmata tekib k\u00fcsimus, kas nende k\u00fclastamisest ongi enam v\u00f5imalik mingit elamust saada, v\u00f5i taandub k\u00f5ik parimat pildistamisnurka otsivate turistihordidega tr\u00fcgimisele k\u00f5rvetava p\u00e4ikese all.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[1133,126],"class_list":["post-5863","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-kambodza","tag-turismiatraktsioon"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5863"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5863\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5942,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5863\/revisions\/5942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}