![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/01\/IMG_2645_banaanileheriis_kanaga.jpg\" "\\"Banaanileheriis")
<\/p>\n<\/p>\n
<\/a>Penang on Malaisia kulinaariapealinn, selles pole kahtlustki, kuid h\u00e4id s\u00f6\u00f6ke leiab ka mujalt. Need s\u00f6\u00f6gid ei ole sugugi mitte kopsaka restoraniarve kaugusel, vaid neid m\u00fc\u00fcakse suvalistes tee\u00e4\u00e4rsetes putkades – m\u00f5nikord j\u00f5upaberisse, m\u00f5nikord banaanilehte m\u00e4ssituna.<\/p>\n <\/p>\n \u00dcheks populaarseks toiduks Malaisias on nasi lemak<\/em>. Midagi veel lihtsamat sellest oleks vist keeruline v\u00e4lja m\u00f5elda – idarannikul tee \u00e4\u00e4res s\u00f6\u00f6dud ning piimateega alla loputatud nasi lemak<\/em> koosnes j\u00f5upaberist torbikusse pandud aurutatud riisist, pruunistatud riivkookosest ning peenestatud rohelisest (ja t\u00fckeldatud t\u0161illist ning kilekotikeset\u00e4iest hallikat v\u00e4rvi kastmest, mida me igaks juhuks ei proovinud), kuid ilmselt on variatsioone selle roa teemal samapalju kui on Malaisias kokkasid. Ei tea, kas k\u00f5ht oli v\u00e4ga t\u00fchi, v\u00f5i milles asi, kuid kombinatsioon maitses v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n V\u00e4ga levinud on niinimetatud banaanileheriis, mis on juba keerulisem roog. Loomulikult esineb ka seda sajal erineval kujul, kuid \u00fchendavaks jooneks on see, et seda serveeritakse banaanilehel (v\u00f5i nagu me \u00fchel korral t\u00e4heldasime, siis banaanilehedisainiga taldrikul).<\/p>\n Pilte vaadates v\u00f5iks arvata, et s\u00f6\u00f6k on v\u00e4ga kuiv – eestlasena ootaks ju, et toit upuks rammusa kastme sisse, kuid nagu Indoneesiaski, ei ole Malaisias kastmed kuigi levinud (kui v\u00e4lja arvata karrikaste, mida pakutakse Indiast p\u00e4rit roogade alla ja peale). \u00dcllataval kombel l\u00e4heb toit siiski v\u00e4ga libedalt alla. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et see on v\u00e4ga maitsev – v\u00f5i siis sellep\u00e4rast, et selles sisalduvad t\u0161illikogused m\u00f5juvad s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmetele v\u00e4ga ergutavalt.<\/p>\n \u00dcheks odavaimaks k\u00f5hut\u00e4ieks on supid – enamasti laetud korraliku portsu nuudlite ning vastavat soovile k\u00f5iksugu muude koostisosadega, alates molluskitest ja kalajahupallidest ning l\u00f5petades \u00f5lis praetud seanahaga.<\/p>\n Kuna Malaisias toimivad turud, mis on niigi v\u00e4ga atraktiivseks kultuuri peegliks, tihtipeale ka restoranidena (j\u00e4llegi tuletan meelde, et siinkandis ei t\u00e4henda restoran tingimata midagi peent, vaid v\u00f5ib t\u00e4hendada – ja enamasti t\u00e4hendabki – ka tee\u00e4\u00e4rset platsmasstoolidega katusealust), siis ei saanud me Kirde-Malaisia suurimas linnas Kota Bharus olles turust kuidagi m\u00f6\u00f6da minna.<\/p>\n Turuhoone ise n\u00e4gi v\u00e4lja v\u00e4ga korralik – plaaditud p\u00f5randaga ja puha, ent haises kohutavalt. Omap\u00e4ra lisas see, et paljudel m\u00fc\u00fcjatel on seal kombeks istuda otse leti peal, mitte leti taga.<\/p>\n Kota Bharus oli v\u00f5imalik l\u00e4hemalt j\u00e4lgida meile juba Penangist tuttavate r<\/em>otide<\/em> (ehk lihtsustatult India pannkookide) valmistamist.<\/p>\n Kota Bharust veel veidi p\u00f5hja poole minnes oleks me end juba leidnud Tais, kuid l\u00e4\u00e4nerannikul asuv Penang j\u00e4i meie m\u00e4lestusse kummitama, et otsustasime sinna veel korraks tagasi minna. Ja me ei kahetsenud.<\/p>\n Maitsesime veel kohalikke h\u00f5rgutisi – maap\u00e4hklipannkooke ja kookoskorvikesi:<\/p>\n Ning meie suureks lemmikuks saanud kanariisi. Esmakordselt seda s\u00f6\u00f6ma minnes ei osanud sellest suurt midagi oodata – k\u00f5ik \u00fcmbruskonnas asuvad s\u00f6\u00f6gikohad paistsid olevat suletud ning ainus koht, kust paistis midagi saavat, oli end sildiga “Famous Chicken Rice” reklaamiv katusealune. Lauale toodi taldrikut\u00e4is riisi, kausike puljongit ning viiludeks l\u00f5igatud ning sojakastmega \u00fclevalatud keedetud kanaliha natukese rohelisega. Niiv\u00f5rd lihtne, kuid oivaline kombinatsioon! K\u00e4isime seda s\u00f6\u00f6mas mitu-mitu korda.<\/p>\n Hingasime j\u00e4lle sisse Penangi viirukil\u00f5hnalist \u00f5hku, imetlesime arhitektuuri ning j\u00e4lgisime elanike igap\u00e4evatoimetusi. Ning otsustasime sisimas, et sinna l\u00e4heme veel tagasi. Kolmandat korda, kunagi tulevikus.<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n